teisipäev, 9. veebruar 2016

Sõbrapäevaks Valentinile!


Sai natuke roosaga hullatud :) Selle tordi põhjaks kasutasin Genoise biskviidi põhiretsepti, kuid lisasin kakaod.

Besee küpsiste jaoks võtsin:
  • 5 munavalget
  • 240 g tuhksuhkrut
  • geel toiduvärvi.
Vahustasin toasoojad munavalge peaaegu kõvaks, lisasin jaokaupa suhkru ning vahustasin kõvaks vahuks. Jagasin munavalge kaheks. Ühe osa pritsin valgena ümmarguse otsaga pritskotist ning teise jaoks tõmbasin koti seintele punasega triibu. Sisse läks sakiline ots ning munavalge. Värvilise seguga sai tehtud südamed ja triibulised küpsised. Küpsetasin küpsetuspaberil 100 kraadi juures 90 minutit ning seejärel lasin ahjust auru välja ning lasin kuivad veel üleöö.

Retsept (vajalik 2 kogust): 
  • 3 suurt muna
  • 100 g suhkrut
  • 55 g jahu
  • 30 g kakaod
  • 15 g maisitärklist
  • 20 g võid
  • näpuotsatäis soola
Biskviidi õpetus asub siin .
Kasutasin 18 cm vormi ning küpsetasin 2 põhja.

Kreem:

3 pakki Philadelphia toorjuustu
150 ml vahukoort
2 eri tooni toiduvärvi (punane ja roosa)
sidrunikoort
vaniljepastat

Vahusta toorjuust, vahukoor suhkru ja maitseainetega. Jaga kreem kolmeks osaks. Üks osa jääb valge, teine tumedam punane ja üks roosa.

Tordi kokku panemine:

Vajad lisaks:
  • Vaarikaid
  • valget šokolaadi
  • roosasid karmellikomme
  • After Eight pulkasid

Lõika jahtunud põhjadelt pealt ümaram osa. Immuta mõlemat põhja piimaga ning aseta alumisele põhjale valget kreemi, seejärel lao vaarikad püstiselt, purusta peale valgeid beseeküpsiseid ning nirista sulatatud valget šokolaadi. Seejärel kata veel kord valge kreemiga. Aseta peale teine pool ning pritsi ümber tordi alumise osa tumepunast kreemi. Ülemise osa peale pritsi ringiratast roosat kreemi ning peale valget. Kasutades silumislabidat tõmba kreem ühtlaseks külgedelt ja pealt. Kreemi värvid segunevad kenasti ja ühtlaselt.

Kaunista pealt beseeküpsiste, valge šokolaadi, After Eight šokolaadipulkadega ja karemillipuruga ja kingi oma Valentinile!








teisipäev, 2. veebruar 2016

Tarte tatin ja American Pie - karamelliga õunad kahte moodi!


Kuna ma pole nii kaua midagi jälle postitanud, siis teen täna tasa ja jagan kahe imelise koogi sünnilugu :) Haiguste hooaeg on käes ja vahelduva eduga on mul peres igasugused viirused möllanud. Lisaks võtsin ennast lõpuks ometi kätte ja üritan kinni pidada tervisliku toitumise reeglitest ning mitte süüa peale 19.00. Reeglid on tegelikult lihtsad ja teoorias ma ju tean neid niigi aga nüüd leppisin oma klubi (Golden Club)  treeneri Katrin Pärdiga kokku, et ta kontrollib mind iganädalaselt ja see lisab tohutult motivatsiooni.  Vahepeal ilmus ka veebruari Oma Maitse, kus seekord katsetan tuttavate süldilaua retseptidega uues kuues. Lisaks minu loole on seal muidugi väga palju huvitavat lugeda ja vaadata. Ma tegelikult lausa naudin neid hetki kui saab imeilusaid toidupilte vaadata. Mul on palju areneda :) Selle aasta üheks plaaniks on ka veel korralikult pildistamine ära õppida. Hetkel klõpsin lihtsalt oma lõbuks.

Õuntest, karamellist ja kookidest. Eelmine nädal läksin sõbranna Merlile külla ja kuna minu peale jäi magusa organiseerimine, siis mõtlesin teha "tarte tatin'i". Olen seda ammu proovida tahtnud aga pole põhjust olnud. Sama lugu klassikalise "American piega". Meil teevad väga vähesed kohvikud seda ja nendestki olen ainult Ruccolas head saanud, seega pidin ise tegema.

Tarte tatini sai isegi 2 korda tehtud, kuna esimene kukkus päris hästi välja. Nii juhtuski, et kolmel päeval seitsmest sai õuntega mässatud. Kuna mul oli ka sünnipäev eelmine nädalavahetus, siis sai tehtud ka kohupiimatorti ning Pavlovat. Kohupiimatordi põhi oli tuttavas genoise biskviidist ja välja nägi selline:

Mõlemale õunakoogile sai õunad ühe retsepti järgi sisse tehtud ning ka taigen oli suuresti sama. Lihtsalt väga erinev küpsetusviis ja täiesti erinev maitse sellest tulenevalt.


Retsept (esmalt valmista mõlema koogi puhul taigen, kuniks see on külmas saad õuntega tegeleda)

Karamellised õunad:

6-8 õuna
100 g suhkrut (võib ka pruun)
50 g võid
20 g vett
sidruni mahla
soovi korral veidi Calvadost.

Koori ja puhasta õunad ning lõika tarte tatini jaoks sektorid, American pie jaoks aga sektor omakorda pooleks. Kas 4 või 8 sektorit on õuna suuruses kinni. Samuti vorm, mida kasutada võiks olla keskmise suurusega, mitte väga väike ega väga suur. Mina sain sünnipäevaks uhiuue Denby malmpanni ja tegin tarte tatini seal sees. Kui õunad puhtad, siis vajuta neile peale umbes poole sidruni mahl. Raputa läbi ja lase veidi seista.
Võta paksu põhjaga pann ning kalla sellele suhkur ühtlase kihina. Lülita sisse kõrge kuumus ning oota kuni suhkur karamelliks hakkab muutuma. NB! Segada ei tohi ennem kui vähemalt pool on juba sulanud. Kasuta segamiseks puulusikat. Kui suhkur sulanud ja segu on mõnusalt merevaigu karva lisa ettevaatlikult kuum vesi. Sega kiirelt läbi ja seejärel lisa võikuubikud. Kuumuta nüüd keskmisel kuumusel kuni või on sulanud ja saad õunad sisse panna. Õunte kuumutamiseks läheb olenevalt tükkide suurusest umbes 10 minutit. Väga pehmeks pole mõtet neid lasta.  Tarte tatini puhul kalla vormi põhja karamelli ning lao õunad sinna peale. Kalla ülejäänud karamell ka õunte peale. American pie tahab vähe kuivemat õunasega, seega seal jääb karamelli vedelikku üle. Samuti peab pie jaoks olema kogu segu täiesti maha jahtunud. NB! Ära jumala pärast maitse karamelli kui see on pannil. Kuumus teeb keele ja suuga 1/0.

American Pie Taigen (mugandatud Footnetworki retseptist):

280 g jahu
4 spl suhkrut
1 tl soola
140 g võid
1 suur muna ja 1 munavalge

Tükelda või 1x1 cm tükkideks. Pane jahu kaussi ja sega suhkur ning sool sisse. Võta vispel või kahvel ja sega kõik korralikult läbi. Lisa külm või ning näpi läbi kuni saavutad koogipuru taolise massi. Seejärel lisa muna, mis on eelnevalt veidi lahti klopitud. Sega  kõik ühtlaseks taignaks ning vormis sellest disk. Mähi kilesse ja pane vähemalt 1 h külma. Kui taigen on piisavalt külmas olnud võta veidi jahu ning jaga taigen kaheks. Rulli mõlemad osad ümmarguseks õhukeseks rattaks. See kogus on mõeldud 23cm läbimõõduga vormi jaoks. Kui mõlemad rattad rullitud, võta 2 küpsetuspaberit ning rulli koos paberiga taignarattad kokku. Pane 15 minutiks külma.  Võta vorm ning aseta üks taignapool põhja ning suru servadesse nii, et 2cm jääks üle ääre. Lõika servad kenaks ning pintselda munavalgega. Seejärel täida pirukas õunteseguga, raputa peale veidi kaneeli ning kata teise taignarattaga. Pealmisel taignal võiks sisse teha mõned õhuaugud või siis vormiga kenad kaunistused. Tõsta alumine serv üle esimese ja vormi vastavalt soovile. Võid teha ka taignast palmikud või muud kaunistused. Minul eriti üle ei jäänud seega piirdusin mõne tagasihoidliku südamega.
Kaunistused kinnita samuti munavalgega. Kui pirukas valmis pane see veel 10 -15 minutiks külma. Samal ajal kuumuta ahi 200 kraadini ning pane rest keskmisele tasemele. Enne ahju panemist pintselda kogu pirukas üle munavalgega ning raputa peale suhkrut. Pirukas küpseb ligikaudu 40 minutit või kuni on kuldpruun. Lase enne serveerimist veidi jahtuda.


Tarte tatini taigen (BBC Good Food):

320 g jahu
225 g võid
110 g tuhksuhkrut
3 munakollast

Sega taigen sarnaselt eelmisele, jaga kaheks, vormi pallid ning pane vähemalt tunniks ajaks külma. Kui õunad on vormi pandud koos karamelliga, siis võta juustunuga ning tõmba külmast taignast õunte peale ühtlased ribad. Jätka kuni kogu pirukas on kaetud vähemalt 2,5 cm kihina.  Küpseta 220 kraadises ahjus umbes 20 minutit.  Lase enne keeramist veidi jahtuda ning serveeri kvaliteetse vanilje jäätisega.

Ja valmis kujul näeb asi välja nii:



reede, 8. jaanuar 2016

Uuel aastal uue hooga - porgandi risotto tiigerkrevettidega!


Pean tõdema, et detsember osutus väga raskeks ja kiireks kuuks, mil mul füüsiliselt polnudki aega blogisse pühenduda. Aastalõpp, pühad jm võtsid omajagu energiat. Kuigi olen vahepeal ikka ühtteist kokku meisterdanud jäävad need road oma aega ootama :) Vaadata saab pilte ikka Instagramis ja Facebookis, kuhu postitan tihemini ja jooksvalt asju.

Eile sai siis katsetatud uue risottoga. Risotto on üks mu lemmikuid juba ammu ning seekord lihtsalt mängisin mitme vana lemmikuga.

Retsept:

Porgandikreem

3 suurt porgandit
150 g võid

Risotto

1 sibul
2 küüslauguküünt
150 ml valget veini
1 l puljongit
500 g risotto riisi
100 ml köögikoort
soola, pipart, koriandrit, peterselli, parmesani, õli
Tiigerkrevette - marineerida mee ja küüslauguga eelnevalt.

Sulata potis või ja pruunista porganditükid. Kui pind on juba mõnusalt karamelline, vala porgandid üle veega (2-3 cm) ning hauta kuni vesi on peaaegu ära keenud. Seejärel vala kogu segu blenderisse ning püreesta.

Risotto jaoks peenesta sibul ja küüslauk ning pruunista õlis klaasjaks. Vala juurde vein ning lase alkohol ära keeda. Pese riis külmas vees ning vala veinile peale, sega kergelt läbi ning hakka vaikselt puljongit lisama. Risotto peaks olema pigem vedel ja mõnusalt kreemine. Kui puljong on peaaegu ära keenud, siis lisa juurde porgandipüree ja kõige lõpus köögikoor. Sega kergelt läbi ja lase veidi podiseda. Riivi parmesan ja haki peeneks koriander ning petersell. Lisa risottole.

Marineeri krevetid eelnevalt mee, küüslaugu ja soolaga ning praeg võis mõnusalt roosaks. 1-2 min kummalti poolelt. Serveeri risotto peal koos valge veiniga!

Head uut aastat!

esmaspäev, 23. november 2015

Matcha ja kuused!


Matcha tuli minu ellu Ilona juures külas käies. Enne seda ei teadnud ma sellest teest midagi :) Umami lehelt sain ka palju infot teada ning matcha tee on võrreldamatult tervislik:

  •  matcha tee on rohelisest teest kordi tervislikum, kuna matchat juues juuakse ära lahustunud teelehed, aga rohelise tee puhul vaid teelehtede tõmmis;
  •  1 klaas matchat võrdub antioksüdantide ja toitainete sisalduse poolest 10 klaasis rohelises tees sisalduvaga;
  •  matcha kiirendab ainevahetust ja põletab kaloreid;
  •  viib kehast mürgid välja (detox);
  •  rahustab ja lõdvestab;
  •  tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet;
  •  matcha tee annab organismile C-vitamiini, tsinki, kroomi, magneesiumit;
  •  võitleb viiruste ja bakterite vastu;
  •  on kiudainerikas;
  •  matcha tee alandab kolesterooli ja veresuhkrut. 


Teena pole see teab, mis suurem minu maitse aga koogi sisse sobib suurepäraselt. Kook on tegelikult lihtne.
Valmista biskviit selle õpetuse järgi : Genoise biskviit , kuid kuivainete hulgas tee muudatus - võta jahu 2 tl vähemaks ning lisa 2 tl matcha tee pulbirt.

Kreem:

  • 150 g valget šokolaadi
  • 2 tl matcha tee pulbrit
  • 250 ml vahukoort
  • astelpaju marmelaadi
  • 150 g tumedat šokolaadi (riivitult peotäis ning ülejäänu sulatada)


Sulata šokolaad veevannis, võta 50 ml vahukoort, kuumuta see ning sega sisse teepulber. Lisa segu valgele šokolaadile ja sega korralikult läbi. Vahusta vahukoor ning lisa vähehaaval šokolaad. Segu peaks jääma suhteliselt paks aga õhuline.

Jahuta biskviit täiesti ära ja lõika niidi abil pooleks. Alumisele poolele määri astelpaju marmelaadi ning siis vahukoore-šokolaadikreemi. Raputa peale tumeda šokolaadi puru ja kata teise poole biskviidiga. Kata kook kreemiga ning pane külmkappi tahenema. Sulata tume šokolaad veevannil ning pritsi küpsetuspaberile soovitud kaunistused (mina kasutan  minigrip kotti). Lase taheneda jahedas ning kaunista kook. Peale võid raputada ka valge šokolaadi helbeid ja matchapulbrit.

Tervis tordis!






teisipäev, 17. november 2015

Peaaegu sefiiritu sefiiritort koos suus sulava biskviidiga!


Olen oma blogipostitustega jänni jäänud ning mustandeid on kogunenud juba õige mitu aga mis teha. Võtame järjest ette ning täidame kiired retseptisoovid siis esmajärjekorras.

Räägime täiuslikust biskviidist. Ma olen elu jooksul ikka erinevaid retsepte proovinud. Osadel on muna rohkem, osadel vähem ning mõni sisaldab rasva, mõni üldse mitte. Mõtestasin enda jaoks  lahti täiusliku biskviidi. Loomulikult, maitsed on erinevad ja nende üle ei vaielda aga minu silmis peaks biskviit olema üliõhuline, suus sulav ning oma maitselt pigem tagasihoidlik ja tordi enda maitseid võimendav kui esiletükkiv.  Lappasin ja lugesin läbi ligi paarkümmend erinevat retsepti ning lõpuks jäin traditsioonilise Genoise biskviidi juurde.

Biskviidi puhul on esmatähtis taigna segamine. Kui segad valesti, siis on tulemus tihke ja üldse mitte maitsev. Ehk siis mõned nipid on järgnevas retseptis ära kirjeldatud.

Genoise biskviit:

3 suurt muna
100 g suhkrut
85 g jahu
15 g maisitärklist
20 g võid
näpuotsatäis soola

Kuumuta ahi 170 kraadini (pöördõhk). Vooderda 20 cm vorm põhjast küpsetuspaberiga ning määri võiga. Külgi ära määri ja vooderda. Kasuta toasooje mune. Sulata või ning jäta jahtuma. Sõelu kokku jahu, maisitärklis ja sool. Sõelu segu ka teist korda läbi. Klopi munad kergelt suhkruga läbi ning seejärel aseta kauss kuumavee vanni. Mikserda keskmisel kiirusel kuni saavutad 42 kraadise soojuse, (rahulikult võid ka näpuga katsuda) ning segu on kahekordistunud. Edasi mikserda kuni 6-7 minutit kuni saad paksu, koheva, tihke helekollase vahu, mis vispli otsast justkui paksu köiena maha voolab. Segu peaks selleks hetkeks umbes kolm korda rohkem olema kui alguses. Ettevaatlikult sõelu munavahule hulka 1/3 jahusegu. Sega alt üles tõstetega jahu munavahu hulka. Seejärel korda segamist ülejäänud jahuga kaks korda. Väldi ülesegamist. Kõige lõpuks lisa või, niristades see ringiratast kausi ääri mööda taignasse. Sega kergelt ja tõsta vormi ning küpseta, ilma ahju vahepeal avamata, kuni 25 minutit või kuni biskviit on pealt helepruun ning ääred on just lahti löömas. Võid kindluse mõttes ka tikuga proovida.
Tõsta biskviit välja ning lase kukkuda koos vormiga umbes 30 cm kõrguselt lauaplaadile. Uskuge või mitte, kuid see aitab alla vajumise 100% ära hoida.  Lase vormis jahtuda kuni tund ning alles siis asu kooki tegema kui biskviit on täiesti maha jahtunud. Genoise biskviit on nii õhuline, et kõrgema tordi saamiseks soovitan mitu tükki küpsetada. Biskviiti annab küll lõigata aga see ei ole nii lihtne kui tihkema tekstuuriga biskviitide puhul.  Tulemus on igatahes jumalik!


Valmis biskviidist tuleb ju loomulikult ka tort teha. Seekord mõtlesin veidi ja proovisin katsetada sefiiritordiga, mis ei oleks tehtud klassikalisest sefiirist. Mulle endale tavaline sefiiritort ei maitse.

Selleks võtsin:

200 ml vahukoort
100 ml Saaremaa maitsestamata jogurtit
100 g valget šokolaadi
2 lehte želatiini
2 vaarikasefiiri (Laima)
peotäis mustsõstraid
veidi šokolaadi ganasche
kaunistmaiseks vaarikaid, hurmaad, šokolaadi ning väikseid vahukomme.

Leota želatiin külmas vees. Sulata valge šokolaad veenannil ning lisa 40 ml kuumutatud vahukoort. Vahusta külm vahukoor ning lõpus lisa maitsestamata jogurt. Sulata želatiin mikrouunis 15 sek ning lisa šokolaadisegule. Sega segu ettevaatlikult vahukoore-jogurit segule.  Tõsta segust  osa väiksemasse kaussi ning haki sisse vaarikasefiir.  Lõika biskviit pooleks ning kata alumine pool sefiiri-vahukoore-jogurti seguga. Puista peale mustsõstrad ning pritsi ganache või raputa tumeda šokolaadi tükke. Tõsta peale teine pool biskviidist ning kata tort vahukoore-jogurtiseguga. Pane mõneks ajaks tahenema enne kaunistamist. Kaunista ning naudi järgmisel päeval :)

esmaspäev, 9. november 2015

It's beginning to look like Christmas - kartulifritterid mahlase seaseljaga!


Kõik, kes soovivad kohe retseptini jõuda, siis kerige hooga alla poole :)

Eelmine nädal sai kogetud päris erinevaid maitseelamusi. Nädal algas Tuljaku külastusega, mis osutus ülimalt meeldivaks. Sellist atmosfääri, nagu Tuljakus, ei leia naljalt kusagilt. Tekib tahtmine sooja teki sisse diivanile kerra kerida,  ning veinipokaal peos sadamast lahkuvaid laevu vaadata. Toit oli ka täitsa tore. Proovisime Tallinna Restoranide Nädala raames pakutud 4- käigulist menüüd. Parima maitseelamuse andsid esimene eelroog täidetud rohemerekarbid, parmesani ja tsilli majoneesiga, mille kohta kogu seltskond üksmeelselt ütles "liiga vähe".  



Teine eelroog - rebitud salati ja kanaga salat oli menüü kõige nõrgem valik. Ehk häda oli selles, et värskust jäi väheks ja salatil puudus ka vau efektiga tekstuur. Proovisin kodus seda ka järgi teha ja lisasin omast peast lisaks rohelisele lehtsalatile, kanale ning jogurtile juurde ohtralt sidrunimahla, nuikapsast ja tilli. Oli enam-vähem :) 



Pearoaks pakuti lammast selleripüree ja hernestega. Omaette väga maitsev roog aga eelroogade järgi oli kogu ports lihtsalt liiga suur. Lisaks ei sobinud minu matisemeeltega selleripüree, mille oleks võib olla tahtnud millegi pähklisema/magusama vastu vahetada. Omaette üllatus oli magustoit - sidruniga jogurtikreem, basiilikujäätis, vaarikad  ja krõbe vahvel. Meie seltskonna ühine otsus - tuleme järgmine kord rohekarpe ja desserti nautima :)

Nädala keskel läksime samuti restoranide nädala menüüd proovima palju kiidetud Tchaikovsky restorani. Ütlen lihtsalt - väga, väga meeldis. Juba vastuvõtt oli nii soe ja omapärane, et tekitas tunde tagasi minna. Kõik luiged vaatasid kenasti otsa ja ootasid. Maitsed olid väga meeldivad ning veelkord, teenindus super.

Kui siis ainuke veidi häiriv detail oli pearoa väljapanek, millelt oleks vast oodanud veidi paremini viimistletud tulemust. Proovisime homaari suppi ja küülikut. Elemente oli nii palju ja maitsed nii head, et pole mõtet pikalt kirjeldada. Esialgselt 2 käigulisest lõunast sai kokku 4 erineva (lisaks 2 amuse bouche - peakoka tervitust) roaga elamus. Minge kindlasti proovige ise järgi!!!

Nädala lõpetas 3 päeva Tallinki laeval. Sõitsime perega väiksele Stockholmi kruiisile ning pean kahjuks ütlema, et kaks nädala alguse kogemust jätsid maha niiii suured kingad, et neid Tallink paraku lähiajal täita ei suuda.  Parim kogemus tuli hoopis vihmases Stochkolmis, kus istusime kõik korraks maha Espresso House kohvituppa. Sealne šokolaadi muffin väärib kohta muffinite autahvlil! Kohvi ja kakao olid samuti esmaklassiliselt valmistatud ning kõiki õigeid barista töövõtteid kasutades.

Kõige selle lõpuks tuligi tahtmine isadepäevaks üks kodune õhtusöök teha. Mõeldud tehtud. Retseptid tulevad minuni üldjuhul kahte moodi - lihtsalt hüppavad pähe mingid mõtted, mida tahaks proovida ning suure sõbra Googli abil (sh ka siis minu poolt jälgitavad blogid jmt).  Kartuli fritterid on esmapilgul nagu kartulikotletid vmt. Kuna minu arust on kotlet liialt üldistav ja  kole nimetus, siis jään inglise keelse varuvariandi peale. 

Retsept:

Kartulifritterid
  • 4 suuremat kartulit
  • 1 porgand
  • 3 muna
  • peotäis tilli
  • 100 g riivjuustu
  • soola, pipart, praadimiseks õli.
Riivi katul ja porgand peenema riiviga peeneks, lisa paar tl soola ning lase sõelal vedelikul välja tilkuda. Pigista kogu mass ühtlaselt kuivaks. NB! Vedelikku tuleb palju! Mida kuivem on kartuli-porgandimass, seda krõbedamad tulevad fritterid.
Kui vedelik väljas, lisa munad, juust, peeneks hakitud till ning pipar.
Kuumuta pann ning lisa õli. Kui õli on kuum keera pliidil kuumus maha, sest fritter tahab küpseda päris kaua, ning liiga kuuma panniga kõrbevad nad lihtsalt ära.
Hoia kaussi veidi külje peal (lõikelaua äärel nt), et võimalik vedelik vajuks ühele poole ning hakka lusikaga kuivemat massi pannile tõstma. 1 fritte = 1,5 spl segu. Prae kummaltki poolelt krõbedaks ning lisa õli vajadusel. Olenevalt suurusest läheb aega kuskil 5-8 min kummagi poolega.

Madalal temperatuuril küpsenud seaselg

Seaseljafilee on hea liha, kuid enamasti kuivatatakse see ahjus ära, mistõttu muutub tihkeks ja kuivaks. Parima seaselja saad nii:
  1. Kuivata kogu filee 
  2. Pruunista pannil igast küljest ja otstest.
  3. Maitsesta (sool,  pipar, suitsuvedelik, soja vmt)
  4. Küpseta 110 kraadises ahjus 1 h ja 20 min või kuni sisemine temperatuur on 74 kraadi. 
  5. Lase 3-5 minutit puhata enne lahti lõikamist.
Kogu õhtusöök nägi välja nagu jõululaud ja seetõttu ka pealkiri täna selline. Igatahes maitses kõik hästi ja  tõdesime, et oma kodus tehtud lihtne toit on ikka kõige parem :)






esmaspäev, 2. november 2015

Lambakoodi pajaroog, Halloweeni pidusai ning minu uus Kitchen AID!



Halloween on möödas ja sellega seonduv maskeraadikaos samuti. Kõik näod on puhtaks pestud ja lapsed jälle äratuntavad :)  Ise tegin seekord ühe laheda Halloweeni pidusaia, mis sai külakostiks viidud. Retsept oli tuttav pärmitaigna oma ja kirjas siin. Päris esimest korda katsetasin suhkrumassiga. Ääretult mõnus tegelane ;) Rullimine lihtne ning kujundid sai ka kerge vaevaga kokku pandud. Seekord siis lõbusad muumiad.


Nüüd aga lambakoodist. Meie kaubanduseses on head lambaliha vähe saada ning karree on ka nii pisike, et kurb hakkab. Lamba koodilihaga on veidi parem lugu ning Selver on hakanud seda, vähemalt Järvel, regulaarselt ka müügis hoima. Samas on koodiliha üks sitkemaid ning vajab pikka haudumist.
Seekordne pajaroog sai siis tehtud mõttes idamaised maitsed.

Retsept:
  • 3 lambakooti
  • 2 suurt sibulat
  • 4 küüslauguküünt
  • 2 maguskartulit
  • 1 kaalikas
  • 3 porgandit
  • 2 loorberi lehte
  • 1 tl vürtsköömneid
  • 1 tl ingveripulbrit
  • 1 tl kuivatatud koriandrit
  • punt värsket tüümiani
  • paar oksa roosmariini
  • petersellivarsi 
  • 1 punt värsket koriandrit
  • 0,5 sidrunit (mahl ja koor)
  • 1 tsilli
  • 1 purk kookoskreemi
  • kõrvale pärl kuskussi
  • maitseks soola, praadimiseks õli
Kuumuta õli pannil ja pruunista lambakoodid igast küljest ning aseta haudepotti.
Pruunista tükeldatud sibul, küüslauk ning eelnevalt kokku segatud vürtside segu (ingver, koriander, vürtsköömne jahu). Lisa loorber, tükeldatud porgand, kaalikas ja maguskartul. Sega ja pruunist kaergelt ning kalla lambaliha juurde. Vala peale keedetud vesi  ning hauta 2-3 tundi väga madalal kuumusel kaane all. Kui liha hakkab luude küljest ära kukkuma siis võta koodid välja ning rebi sealt kahvliga lihatükid lahti. Vajadusel lõika peenemaks. Lisa liha tagasi paja hulka ning lase veel veidi haududa. Seejärel kalla sisse kookoskreem ning maitsesta riivitud sidrunikoore ja mahalaga. Lase veidi seista ning koori pealt ära üleliigne rasv. Kõige lõpus raputa peale hakitud koriander.

Pärl kuskus keeda 10-12 minutit soolaga maitsestatud vees, kurna ning maitsesta vähese õli, sidrunimahla ja hakitud koriandriga.
Naudi koos värske bogatta või sepikuga!

Minu kõige suurem uudis oli aga see, et lõpuks ometi lisandus meie perre uus imeilus, töökindel ja vajalik liige :)