Eesti suvi taldrikul!

Eesti suvi on nagu ta on. Samas, olgem õnnelikud, et meil on vähemalt 50/50 päikest näha ja kraadid üle 10 ikka enamasti :) Möödunud nädal oli külastuste rohke. Alustasime OKO-s, sealt edasi sõber Eve juures, kes võõrustas meid" Õhtusöök kuulele" sarjas. Seejärel oli õnn käia Inga Paenurme Markofkas ühel toredal koolitusel ning nädala lõpus veel Ants Uustalu juures Ööbiku Gastronoomiatalus. Seetõttu endal palju aega söögiga mässamiseks polnud. Küll aga sai nähtud nii head kui maitsvat. Eriti suur rõõm oli Mahtra sõja radadel sõites, leida eest lõputud põllud moonide ja rukkililledega. Tundus, et talunikud on justkui külastajate rõõmuks just põlluääred lilli täis külvanud. Tõesti väga kaunis on Eestimaa! Kogu selle kogemusterohke nädala lõpuks sai korra tagasi mõeldud kevad-talvisele ajale ja ikka tuli mulle meelde minu CRU-s veedetud aeg. See oli äge. Dimitri Haljukov ütles mingil hetkel mulle: "Leppisime ju kokku, et teeme asjad ilusad?!" No ma siis nüüd proovin kogu aeg, ikka ilusamaks ja ilusamaks roogasid saada aga mul ei ole nii head kätt kui Dimitril ja aega veel läheb :) Selle tänase õhtusöögiga olen aga päris rahul ja julgeks vist isegi Dimale näidata :). Midagi rasket selles muidugi jälle pole ja retsept tuleb siit:

• 5-6 värsket koorega keedetud kartulit (külmana)
• 3 muna
• veidi parmesani ja panko riivsaia
• suitsutursk
• punast sibulat
• 30% hapukoort ehk smetanat
• tumeda leiva röstitud puru
• vutimune, värsket hapukurki
• tilli, küüslaugu õisikut, rukkililli, soola, pipart

Riivisin külmad kartulid ja segasin muna ning parmesaniga. Panin ahju 180 kraadi peale ning kallasin kartuli-munasegu vormi. Segu peaks katma umbes 1,5 cm põhjast. Peale raputasin panko riivsaia aga võite ka tavalist panna, ning soola. Frittata kõrvale panin röstima ka leivapuru, natukese õli ja soolaga. Samal ajal kui frittata ahjus, puhastasin tursa, hakkisin sibula peeneks ning vahustasin hapukoore mikseriga. Hapukoorele panin maitseks soola ja pipart ning asetasin 10  minutiks külma. Keetsin vutimunad 2 min ja 20 sek.

Ahi küpsetas frittata valmis ca 15 minutiga. Igaüks peaks aega vaatama oma ahju ja vormi järgi. Valmis kujul on see pealt kuldpruun ning muna hüübinud. 

Kasutasin serveerimiseks metallrõngast, kuid võite ka selle puudumisel võtta plastikupudeli ja sellest rõnga välja lõigata. Kõige põhja läheb frittata, siis tursk, sibul, smetana, leivapuru. Peale rõnga eemaldamist kaunistasin lillede ja tilliga ning hapukurgi ja vutimuna asetasin kõrvale.

Ilusa oled Eestimaa!

Golden's snacks - minu esimesed suupisted!

Mul on lisaks kokkamishobyle ka väga äge päevatöö, mida ma naudin sama palju. Naudin eelkõige, kuna see seltskond, kellega koos oma igapäevatööd teeme on äärmiselt lahe. Kolmapäeval oli meil Golden Club'is üks traditsiooniline treenerite koosviibimine ning selleks puhuks olime külla kutsunud Kristo Tominaga Butterfly kokteilibaarist ja mina valmistasin ette portsu suupisteid. Seda laadi suupistelaud oli minu elu esimene ja ma väga loodan mitte viimane ;). Kogu tooraine suupistevalmiks tegemine võttis aega eelmisel õhtul 4h.  Tegin oma treeneritele näidised ja koos panime siis kokku üle mitmesaja maitsva snäki.

Menüüs oli viis erinevat:

1. Kitsejuustukreem, peedi-mündi salsa ning ürdikastmega

Kitsejuustukreemi retsept asub siin.

Peedisalsa jaoks röstisin peedi küüslaugu ja ürtidega ahjus, lasin jahtuda lisasin punase sibula ning väikse peotäie värsket peenrapiparmünti. Hakkisin blenderis kõik ühtlaseks massiks ning lisasin ka 0,5 sidruni mahla. Ürdikaste on üldise majoneesi retsepti järgi ning värvi annab ürdiõli. Selle ja näkileibade retsepti saab ka blogist. Kaunistasin õhkõrna rediseviilu ning mikropeedilehtedega.

2. Mädarõika- kapparikreem koos lihakonservi, karulaugu pesto ja tsilliga.

Mädarõikakreemi valmistasin toorjuustust mädarõikast ning hakitud kapparitest. Konserv tuli koju otse Suislepast ning on puhtakohalik kraam. Karulaugu pesto tegemist kirjeldasin blogis. kaunistuseks läks puhastatud tsilliviilakas, kumkvaadisektor ja kranaatõunaseeme. Lisaks ürte.

3. Siiamari vutimunavahul ning lehtaignapallis.

Lehttaignapallid tegin Eesti Pagari lehtataingast väikse vormiga kettad välja lõigates. Need kerkivad ahjus piisavalt ümaraks. Vutimunad keetsin 2 min 30 sek ning riivisin. Lisasin hapukoort milles olin leotanud tilli, küüslauku ja kurgimahla (kurnasin ära) ning toorjuustu. Lasin kõik blenderis vahuks.

4. Brownie põldmarja koogike.

Eve koogilt brownie põhi, Treppoja Sahvrilt moos ja poest toorjuust. Pm muud polnud vajagi :)

5. Valge šokolaadi biskiviidi ja valge šokolaadivahul maasikakook, millel peal piparmündisuhkrut. Mündisuhkur on mu uus avastus (jällegi, ilmselt tuhanded inimesed teevad seda juba ammu aga minu jaoks oli äge katsetada ja tulemus super). Võta peenralt piparmünti, haki imeväikseks, pane karpi, lisa suhkrut ja veidi tuhksuhkrut ning hästi natuke vett. Sega ning lase ära kuivada. Super maitse!

Lihtne eksole ;)

CRU päevik vol 2 - Eesti maitsed Luige laadalt!

Ohh CRU, CRU, mida sa minuga teed ;). Müts maha kõikide kokkade ees. See on füüsiliselt ja vaimselt nii palju nõudev töö, et enam kunagi ei vingu ma restoranis kui toiduga läheb kaua aega ( kui just teenindaja  kuskil lobisema pole jäänud). Möödas on minu teine praktikavahetus ning pea on veel rohkem mõtteid täis. Ma arvan, et täit selgust, mida ma kõike ammutanud seal olen saan alles mõne aja pärast kui rahulikult maha istun ja kõik õpitu läbi seedin. Üks asi on selge, ma olen ikka täitsa tavaline kodukokk, kes 3 kuuga TEKO-s suurt midagi tegelikust toidutegemisest ei ole õppinud. Selleks lihtsalt oli liiga vähe aega.  Mõtlen, kuidas mina asju köögis teen ja saan aru kui palju tegelikult on liigseid, läbi mõtlemata liigutusi ning süstemaatilist jama. Aga ma õpin ja loodetavasti valgus tunneli lõpus siiski paistab :) 

Mõtlesin, mis toitu siis teha ja milliseid retsepte ning nippe siia kirja panna. Hea asi on, et elan Luigel, kus regulaarselt toimuvad laadad ning regulaarselt käin ma ka alati sealt korra läbi. See aasta mõtlesin, et ostan erinevaid maitseid ning üritan siis suupistetaldrikule kokku panna. Eile õhtul tegin ka terve laari näkileibu ning panin rohelise õli nõrguma, need mõlemad ongi siis selle postituse CRU nipid. Ning Inga Paenurme käest saadud kitsejuustukreeminipi panen ka kirja.

Täna sai kokku pandud Treppoja Sahrvi moosid ( Tänud Age, need on tõeliselt maitsvad), Tammiku talu juust, Kõrgemäe talu erinevad suitsulihad, Suislepast toodud lihaveise konserv, Polli aiandi Antoonovka õunamaius ning Peipsi sibul ja värske soolakurk. Juurde veel siis veidi värvi mujal kasvanud granaatõuna ning kumkvaadiviilu näol. Ning ja muidugi vutimuna, mille keeduspets ma tänu CRU-le ka nüüd lõpuks olen.  Rohelise eest hoolitses minu ojaääre karulaugupesto.

Retseptid

Näkileivad

• 200 g nisujahu
• 100 g rukkijahu
• kaerakliisid
• soola, vett

Sega kokku kõik hapukoorest veidi vedelamaks tainaks ning kata küpsetusplaat õhukese kihiga. Tainale raputa peale kaerakliisid. Küpseta 190 kraadi juures, kuni servad üles tõusevad ning murra soovitud tükkideks.

Kitsejuustukreem

• Kitsejuustu 150 g
• Toorjuustu 100 g
• Vahukoort  100 ml (ligikaudu)

Puhasta kitsejuust nahast ning pane blenderisse, lisa juurde toorjuust ning sörts vahukoort.
Sega madalamal kiirusel paar kolm sortsu, lisa veidi koort ning sega veel paar kolm pikemat sortsu. NB! Ära üle sega, läheb vedelaks hetkega.

Roheline ürdiõli

• Erinevad ürdid (porru, till, petersell jne) suur suur peotäis
• Õli

Puhasta ürdid ning blanchi keevas vees 1 min ning pane koheselt külma jäävette.

Kui ürdid on jahtunud siis tuleb kogu vesi välja saada. Kõigepealt jaga ürdid kolmeks siis vääna  käte vahel, seejärel pane majapidamispaberile ning siis omakorda käterätiku vahele. Keeruta ja vääna kuni vett enam ei tule. Saputa ürdid ka vaagnal läbi, et võimalikult palju vett kätte saada, lase kuivada. 

Kuivatatud ürdid pane blenderisse ning lisa nii palju õli, et see kataks kõik ürdid ning natuke peale.

Blenderda korralikult kuni segu on säravroheline ning tükkideta (3-4 min). Nüüd võta sõel, kata see marliga ning pane kõrgema poti peale. Vala roheline segu sõelale ning kata fooliumiga. Pane pott üleöö külma, et kogu õli saaks ära nõrguda. Hommikul vala õli pudelitesse ning ongi valmis.

Vutimuna keetmine

Parim vutimuna tuleb kui keedad seda 2 min ja 20 sek, seejärel ootad veel 5-10 sek ning kallad vee ära ja paned munad kohe jäävette. Lisa külmale veele veidi äädikat ning lase seista 10 min. Seejärel saad kergemini koore kätte. NB! Munad pane keevasse vette ning kasuta kindlasti taimerit.

Minu suupistetaldrik sai jälle parajalt segamini ja just kaunistamine on asi, mida tunnen pean eriti veel harjutama aga õnneks on mul  veel head õpetajad olemas ning loodetavasti asi paraneb :)

Vanaroosa oma parimas keskkonnas - väike võileivatordike hommikuks!

Pastellid pole minu teema aga lõheroosa koos karulaugu-tilli rohelisega on ilus vaatepilt :)

Eilne koolitund andis inspiratsiooni üheks hommikuseks võileivatordiks. Aega võttis kogu ettevalmistus 15 min ning toitev suutäis hommikuks oligi valmis.

Retsept (kõik kogused on 8 portsu arvestuses)

• 8 viilu röstsaia
• 1 pakk Creme Bonjour maitsestamata toorjuustu
• 200 g kuumsuitsulõhe
• 0,5 pakki Kreeka jogurtit
• 0,5 sibulat
• 2 zelatiinilehte
• 4 spl majoneesi
• 0,5 laimi mahla
• karulauku, tilli, oliivõli
• 1 spl mädarõigast
• 8 vutimuna
• soola, valget pipart. Kaunistamiseks kodujuustu kalamarja jmt

Lõikasin saiaviilud oma metallringidega parajateks ning pani ahju röstima. Mulle meeldib kui on röstitud saia kasutatud sellsite toitudega, siis nii pole sai seal põhjas liiga nätske.

Segasin kokku lõhekreemi - puhastasin ja tükeldadasin lõhe, lisasin peeneks tükeldatud sibula, jogurti ning majoneesi. Kahvliga kiirelt segades tekib ilus vaht. Maitsestada soola ja valge pipraga.

Toorjuustu jagasin pooleks. Ühele poolele segasin juurde mädarõika ning veidi soola ning teisele siis uhmerdasin karualugu, tilli ning õli. Segasin kokku - tuli ilus heleroheline vaht. Maitsestasin laimi ning soolaga. Samal ajal panin zelatiini külma vette ligunema.

Lasin vee keema ning ning kallasin keevast veest 50 ml eraldi zelatiini jaoks. Ülejäänus keetsin vutimune 2,5 min. Peale keetmist pistsin nad külma vette, et koor paremini eralduks. Tegin ettevaatlikult koore jämedamast otsast katki ning koorisin. kuni munale jäi pähe müts. See müts tuleb eelduste kohaselt kergesti tervelt ära  (vahest ei tule ka ;)) ja aitab munal üleöö seistes oma valge värv säilitada. Pealegi näeb äge välja.

Lahustasin zelatiini  kuumas vees, jahutasin ning segasin lõhevahule. Seejärel hakkasin torti metallringis kokku panema. Kõige alla määrisin mädarõikavahu, seejärel rohelise vahu ning peale kallasin lõhevahu. Muna pistsin poolenisti vahu sisse. Kogu kupatus läheb üleöö külma.

Hommikul kaunistasin kodujuustu, kalamarja ning redistega. Peale riputasin laimikore puru.

Päikest!

Queen of seafood - scallops aka kammkarbid!

Kammkarpidest olen seni eemale hoidnud. Need on mu lemmik mereannid, kuid olen kartnud neid ise teha. Täna siis tundsin, et proovin ;)  Et mitte liiga kergelt läbi saada, otsustasin kõrvale teha pastinaagi safrani püree, avokaado vahu ning lasin lastel metsas jänesekapsast korjata. Kuna karulauk oli vahepealsel nädalal ojakalda rohetama ajanud, siis tegin veel maitskes karulauguõli.  Hästi tundus sobivat ka punase apelsini, maasika, redise salat. Vutimuna polnud ma ka ennem teinud, kui juba siis juba. Sai see ka juurde pandud. Kokku sai üks kirev ja veidi isegi liiga busy taldrik, kuid imekombel maitses kõik hästi.

Retsept:

Kammkarbid - pesta, kuivatada ja praadida kõige viimasena või/oliivõli segus kummaltki poolelt 1,5 min.

Pastinaagi püree

Keeta pastinaagikuubikud ( mina tegin 6 väiksemast juurikast) pehmeks, purustada pudrunuiga  ning lisada leotatud safran (5-6 õietolmukat), 1 spl sulatatud võid ja 50 ml vahukoort. Maitsestada.

Avokaado vaht

2 avokaadot puhastada ning pigistada peale 1 laimi  mahl. Lisada 3 spl suhkrut ning veidi soola. Purustada saumikseriga. Lisada 50 g toorjuustu ning vahustada mikseriga pehmeks vahuks.

Või-sidruni kaste

Selitatud võile lisada sidruni mahla ja veidi soola, segada ning panna lusikaga kammkarpidele peale.

Kerge mõnus õhtusöök, mis tekitas tunde nagu oleksime restoranis!