Eesti suvi taldrikul!

Eesti suvi on nagu ta on. Samas, olgem õnnelikud, et meil on vähemalt 50/50 päikest näha ja kraadid üle 10 ikka enamasti :) Möödunud nädal oli külastuste rohke. Alustasime OKO-s, sealt edasi sõber Eve juures, kes võõrustas meid" Õhtusöök kuulele" sarjas. Seejärel oli õnn käia Inga Paenurme Markofkas ühel toredal koolitusel ning nädala lõpus veel Ants Uustalu juures Ööbiku Gastronoomiatalus. Seetõttu endal palju aega söögiga mässamiseks polnud. Küll aga sai nähtud nii head kui maitsvat. Eriti suur rõõm oli Mahtra sõja radadel sõites, leida eest lõputud põllud moonide ja rukkililledega. Tundus, et talunikud on justkui külastajate rõõmuks just põlluääred lilli täis külvanud. Tõesti väga kaunis on Eestimaa! Kogu selle kogemusterohke nädala lõpuks sai korra tagasi mõeldud kevad-talvisele ajale ja ikka tuli mulle meelde minu CRU-s veedetud aeg. See oli äge. Dimitri Haljukov ütles mingil hetkel mulle: "Leppisime ju kokku, et teeme asjad ilusad?!" No ma siis nüüd proovin kogu aeg, ikka ilusamaks ja ilusamaks roogasid saada aga mul ei ole nii head kätt kui Dimitril ja aega veel läheb :) Selle tänase õhtusöögiga olen aga päris rahul ja julgeks vist isegi Dimale näidata :). Midagi rasket selles muidugi jälle pole ja retsept tuleb siit:

• 5-6 värsket koorega keedetud kartulit (külmana)
• 3 muna
• veidi parmesani ja panko riivsaia
• suitsutursk
• punast sibulat
• 30% hapukoort ehk smetanat
• tumeda leiva röstitud puru
• vutimune, värsket hapukurki
• tilli, küüslaugu õisikut, rukkililli, soola, pipart

Riivisin külmad kartulid ja segasin muna ning parmesaniga. Panin ahju 180 kraadi peale ning kallasin kartuli-munasegu vormi. Segu peaks katma umbes 1,5 cm põhjast. Peale raputasin panko riivsaia aga võite ka tavalist panna, ning soola. Frittata kõrvale panin röstima ka leivapuru, natukese õli ja soolaga. Samal ajal kui frittata ahjus, puhastasin tursa, hakkisin sibula peeneks ning vahustasin hapukoore mikseriga. Hapukoorele panin maitseks soola ja pipart ning asetasin 10  minutiks külma. Keetsin vutimunad 2 min ja 20 sek.

Ahi küpsetas frittata valmis ca 15 minutiga. Igaüks peaks aega vaatama oma ahju ja vormi järgi. Valmis kujul on see pealt kuldpruun ning muna hüübinud. 

Kasutasin serveerimiseks metallrõngast, kuid võite ka selle puudumisel võtta plastikupudeli ja sellest rõnga välja lõigata. Kõige põhja läheb frittata, siis tursk, sibul, smetana, leivapuru. Peale rõnga eemaldamist kaunistasin lillede ja tilliga ning hapukurgi ja vutimuna asetasin kõrvale.

Ilusa oled Eestimaa!

Tegin endale kingituse - ja kingitusele kaasa ühe hea salati!

Elasin seekord Itaalias kohas, kus polnud levi, internetti ja ka erilisi poode. Ainult kohalikud toidupoed ning mõned suveniirikad. Seda parem oli avastada kõrgel asuvas Volterra linnas pood, kus müüdi oliivipuust tehtud tooteid. Ostsin endale siis uued salatilusikad. Oliivipuu on selline mõnus, veidi oliivõli järgi lõhnav, kergelt niiske. Ja loomulikult uute lusikate juurde käib ju ka uus salat. Tõin lisaks lusikatele kaasa ka kohalikku Toskaana Pecorino juustu. Pecorino on Itaalia vanim juust ning tehtud lampapiimast, kuid selle pehmel versioonil peaaegu puudub lamba ja kitsepiimatoodetele iseloomulik odöör, mis mulle ei istu.Pehme Pecorino on konsistensilt veidi mozzarella sarnane kuid rasvasem. Pecorinot on saada ka meie poodides, kuid selle võib edukalt asendada ka mõne teise rasvase pehme grillitava juustuga. Kõva ja laagernunud Pecorinot kasutatakse Itaalias Paremsaniel sarnaselt.

Retsept

• roheline salat, lambasalat
• kollased tomatid
• poolküps mango
• peotäis mustikaid
• 1 kaun tsillit
• peotäis kreeka pähkleid
• 2 pardifileed
• peotäis Pecorino 1cm x 1cm kuubikuid

Kaste

• 2 munakollast
• 1 tl sinepit
• 1/4 sidrunimahl
• sool, pipar, till
• oliivõli, rapsiõli

Salatipõhjale poolitasin tomatid, ribatasin mango ning puistasin mustikad ja pähklid.

Pardifileed kuivatasin, tegin sisselõiked nahale ning praadisin kuival pannil kummaltki poolt u 4  min. Maitsestasin filee peale praadimist ning panin 10  min ahju 180 kraadi juurde. Kui filee oli katsudes medium, võtsin välja ja lasin fooliumi all puhata 10 min.

Juustukuupikud asetasin küpsetuspaberile ning panin ahju 200 kraadi juurde grillima. Juust on valmis kui selle sulanud laastude ääred hakkavad pruunikaks tõmbama. Pecorino jääb äge nagu võrk :)

Kaste on klassikaline majonees - munakollased lüüa lahti vsipliga, lisada sinep, sidrunimahl ning maitseained. Segada ning pidevalt segades niristada juurde õli, kuni saadud on soovitud paksus. Mul kulus õli umbes 50 ml. Lõpus hakkisin juurde tilli.

Viilutasin pardifileed nig asetasin kordamööda juustuga salatile. Kõige peale siis majonees ja tsilli.

Sai maitsev ja suhteliselt tervislik õhtueine, mida sõi imekombel ka 9 aastane Joseph, kes tavaliselt rohelisi salateid väldib.

Kui rääkida veel Volterrast, siis see linn on kõrgel ning tuulte poolt emmatud. Volterra sai noorte tüdruktue seas tuntuks Videviku saaga raamatutes, kus väidetavalt elas vana vampiiriperekond Volturid Kahjuks osutus meie Liisule pettumuseks asjaolu, et Videviku filmi Volterra stseeni ei filmitudki Volterras. Mis ma saan öelda - Hollywood!

CRU päevik vol 1 - sütekartul lisanditega!

TEKO kursused on läbi! Tunnistus taskus! Möödas on esimesed 2 kauaoodatud päeva  CRU restoranis praktikal, mis möödusid nii kiirelt, et ei saanudki aru, kus või mis! CRU-s on koos kokanduse raskekahurvägi eesotsas Dmitri Haljukoviga, kelle käe all on ainult au õppida. Ei tea, kas on  minu tähtede seis või on tegemist tõesti asjaga, mis on MINU aga ma saan üle pika aja öelda, et midagi tehes on hing rahul ja kaifin seda täie rauaga. Õppida on veel palju ja ma ei saa kaugeltki öelda, et oskan midagi, kuid iga päev ongi täis üllatusi, mis avardavad minu maitsemaailma ning annavad indu juurde jätkata. 

Pean ausalt ütlema, et olen kahest viimasest päevast füüsiliselt nii väsinud, et midagi erilist seekord teha ei jõudnud. Pea on küll õnneks mõtteid pungil täis. Kuid jagan siin ka ühe väikse CRU nipi, mis kindlasti paljudes kodudes kasutusel, kuid minu jaoks vast avastatud. Suvi tuleb ja grillihooaeg on alanud. Ühe mõnusa lisandi tegemine ei võta kaua aega, kuid maitse on ootamatult äge ja nostalgiline. Nimelt laske oma kartulid (porgandid) sütel mustaks, pange siis ahju 15 min ja 200 kraadi, koorige ning riivige jämeda riiviga. Maitseks soola värsket tilli ning peale või laastud. Sobib nii liha kui kalaga! CRU menüüs kasutusel soolasiia eelroas ;)

Avastamisrõõmu!

Remembering Hard Rock Cafe - maailma parim salat! #ThisIsHardRock

Hard Rock Cafe Barcelona oli esimene koht, kus ma Cobb salati tellisin. Seal kusjuures oli enam-vähem nii suur portsjon ühele inimesele söömiseks mõeldud. Igal juhul jättis see mulle kustumatu mälestuse, kus nii lihtsad maitsed koos, annavad ühe tõeliselt hea tulemuse. Iga kord kui Hard Rocki uuesti külastan siis tuleb see meelde. Salat ise on tõeline Ameerika klassik.

Retsept:

• 1 salatipõhi (omal valikul, mina kasutasin jääsalatit)
• 1 avokaado
• 50 g Cheddar juustu 
• 50 g Monterey Jack juustu
• küpseid tomateid
• 3 muna
• 2 väiksemat või 1 suur kanafilee
• 1 punane sibul
• 1 pakk suitsupeekonit
• pipart , soola

Kastmeks sobivad sinepine majonnesikaste või minu tegin lahjema jogurti, toorjuustu, tilli, murulaugukastme.

Salatil on erinevaid versioone aga mulle meeldib see Hard Rock Cafe oma enim. Aseta salatipõhi alla ning hakka triipudena lisama tükeldatud koostisosasid. Peekoni valmistan ma ahjus küpsetuspaberil, nii ei jää see rasvas ulpima ning ei kõrbe ära. Mõnus krõbe ning maitsev. Kanafilee kuivatasin ning pruunistasin kummaltki poolt 5 min kuumal pannil. seejärel maitsestasin soola, pipra ning BBQ klasuuriga ning panin ahju 10-15 minutiks. 

Naudi koos värske ciabatta, maitsevõi ning külma joogiga!