Uuel aastal uue hooga - porgandi risotto tiigerkrevettidega!

Pean tõdema, et detsember osutus väga raskeks ja kiireks kuuks, mil mul füüsiliselt polnudki aega blogisse pühenduda. Aastalõpp, pühad jm võtsid omajagu energiat. Kuigi olen vahepeal ikka ühtteist kokku meisterdanud jäävad need road oma aega ootama :) Vaadata saab pilte ikka Instagramis ja Facebookis, kuhu postitan tihemini ja jooksvalt asju.

Eile sai siis katsetatud uue risottoga. Risotto on üks mu lemmikuid juba ammu ning seekord lihtsalt mängisin mitme vana lemmikuga.

Retsept:

Porgandikreem

3 suurt porgandit
150 g võid

Risotto

1 sibul
2 küüslauguküünt
150 ml valget veini
1 l puljongit
500 g risotto riisi
100 ml köögikoort
soola, pipart, koriandrit, peterselli, parmesani, õli
Tiigerkrevette - marineerida mee ja küüslauguga eelnevalt.

Sulata potis või ja pruunista porganditükid. Kui pind on juba mõnusalt karamelline, vala porgandid üle veega (2-3 cm) ning hauta kuni vesi on peaaegu ära keenud. Seejärel vala kogu segu blenderisse ning püreesta.

Risotto jaoks peenesta sibul ja küüslauk ning pruunista õlis klaasjaks. Vala juurde vein ning lase alkohol ära keeda. Pese riis külmas vees ning vala veinile peale, sega kergelt läbi ning hakka vaikselt puljongit lisama. Risotto peaks olema pigem vedel ja mõnusalt kreemine. Kui puljong on peaaegu ära keenud, siis lisa juurde porgandipüree ja kõige lõpus köögikoor. Sega kergelt läbi ja lase veidi podiseda. Riivi parmesan ja haki peeneks koriander ning petersell. Lisa risottole.

Marineeri krevetid eelnevalt mee, küüslaugu ja soolaga ning praeg võis mõnusalt roosaks. 1-2 min kummalti poolelt. Serveeri risotto peal koos valge veiniga!

Head uut aastat!

Lõheroosid - quiche ja kaaslased!

Quiche on üks ütlemata hea soolane pirukas ja seda mis iganes kujul. Klassikaline Quiche on Prantsuse köögist pärit ning pirukas on kaetud singi, sibula, juustu ja munaseguga. Ma olen läbi aegade enda joaks avastanud erinevad täidised. Kevadel oli üks mu lemmik 3 juustu ja kana quiche. Eile aga tuli mõte teha üks veidi erinev soolane pirukas.  Seekord siis lõherooside peenraga.

Retsept:

Põhi

• 175 g jahu
• 100 g võid
• 1 munakollane
• 2 spl külma vett

Täidis

• 1 lõhefilee
• 1 porru
• 1 pakk toorjuustu
• punt tilli
• 100 ml vahukoort
• 1 muna
• sidrunimahla, soola
• parmesani
• mozzarellat
• vutimune

Lõika või kuubikuteks ning kalla jahu lauapinnale hunnikusse. Lisa võikuubikud ja munakollane. Näpi ained kokku ning lõpus lisa külm vesi. Sõtku taigent nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja, et või ja jahu seguneksid ja moodustuks pall. Pane pall kilesse ja aseta külma tunnikeseks. Enne küpsetamist võta tainas ja rulli nii õhukeseks kui võimalik (alla 0,5 cm jääb). Võta pirukavorm ning aseta taigen vormi. Suru ääred vastu vormi. Tee kahvliga augud põhja, kata taigen fooliumiga, nii et ääred oleks surutud vastu. Seejärel kasutan mina küpsetamispärleid raskuseks aga kui  neid pole, siis ajavad asja ära ka kruubid nt. Küpseta 200 kraadi juures ca 15 minutit või kui on helepruun.

Täidise jaoks vahusta toorjuust ning haki sinna sisse till. Mikserda juurde vahukoor ja muna. Maitsesta soola ja sidrunimahlaga. Prae kergelt hakitud porru ning aseta see piruka põhja. Seejärel kalla peale juustu-koore segu ning lõpus keeruta peale lõheroosid. Selleks tuleb fileest poolviltu viilud lõigata. Aseta kõik roosid pirukale ning kalla vahele veel veidi täidist. Enne ahju panemist riivi peale parmesani ning pane mozzarella tükid. Küpseta kuni täidis on hüübinud, kala küps ja juust kenasti kuldne. Nii umbes 20 minutit.

Vutimunad on teatavasti parimad poolpehmetena, seetõttu neid ahju pole just kõige mõttekam pista. Keetsin neid siis 2 min 25 sek ning panin koorituna pirukale enne serveerimist. Kaunistuseks veel tilli ja veidi soola maitseks peale.

Lõherooside peenar maitseb hästi nii kuumalt kui külmalt!

Eesti suvi taldrikul!

Eesti suvi on nagu ta on. Samas, olgem õnnelikud, et meil on vähemalt 50/50 päikest näha ja kraadid üle 10 ikka enamasti :) Möödunud nädal oli külastuste rohke. Alustasime OKO-s, sealt edasi sõber Eve juures, kes võõrustas meid" Õhtusöök kuulele" sarjas. Seejärel oli õnn käia Inga Paenurme Markofkas ühel toredal koolitusel ning nädala lõpus veel Ants Uustalu juures Ööbiku Gastronoomiatalus. Seetõttu endal palju aega söögiga mässamiseks polnud. Küll aga sai nähtud nii head kui maitsvat. Eriti suur rõõm oli Mahtra sõja radadel sõites, leida eest lõputud põllud moonide ja rukkililledega. Tundus, et talunikud on justkui külastajate rõõmuks just põlluääred lilli täis külvanud. Tõesti väga kaunis on Eestimaa! Kogu selle kogemusterohke nädala lõpuks sai korra tagasi mõeldud kevad-talvisele ajale ja ikka tuli mulle meelde minu CRU-s veedetud aeg. See oli äge. Dimitri Haljukov ütles mingil hetkel mulle: "Leppisime ju kokku, et teeme asjad ilusad?!" No ma siis nüüd proovin kogu aeg, ikka ilusamaks ja ilusamaks roogasid saada aga mul ei ole nii head kätt kui Dimitril ja aega veel läheb :) Selle tänase õhtusöögiga olen aga päris rahul ja julgeks vist isegi Dimale näidata :). Midagi rasket selles muidugi jälle pole ja retsept tuleb siit:

• 5-6 värsket koorega keedetud kartulit (külmana)
• 3 muna
• veidi parmesani ja panko riivsaia
• suitsutursk
• punast sibulat
• 30% hapukoort ehk smetanat
• tumeda leiva röstitud puru
• vutimune, värsket hapukurki
• tilli, küüslaugu õisikut, rukkililli, soola, pipart

Riivisin külmad kartulid ja segasin muna ning parmesaniga. Panin ahju 180 kraadi peale ning kallasin kartuli-munasegu vormi. Segu peaks katma umbes 1,5 cm põhjast. Peale raputasin panko riivsaia aga võite ka tavalist panna, ning soola. Frittata kõrvale panin röstima ka leivapuru, natukese õli ja soolaga. Samal ajal kui frittata ahjus, puhastasin tursa, hakkisin sibula peeneks ning vahustasin hapukoore mikseriga. Hapukoorele panin maitseks soola ja pipart ning asetasin 10  minutiks külma. Keetsin vutimunad 2 min ja 20 sek.

Ahi küpsetas frittata valmis ca 15 minutiga. Igaüks peaks aega vaatama oma ahju ja vormi järgi. Valmis kujul on see pealt kuldpruun ning muna hüübinud. 

Kasutasin serveerimiseks metallrõngast, kuid võite ka selle puudumisel võtta plastikupudeli ja sellest rõnga välja lõigata. Kõige põhja läheb frittata, siis tursk, sibul, smetana, leivapuru. Peale rõnga eemaldamist kaunistasin lillede ja tilliga ning hapukurgi ja vutimuna asetasin kõrvale.

Ilusa oled Eestimaa!

Bonsoir monsieur - sinimerekarbid prantsusepäraselt!

Sinimerekarbid on üks tänuväärt suutäis. Kõigepealt on need suhteliselt soodsad osta, täis valku, efektsed ning ülimaitsvad ja lihtsalt valmistatavad. Peangi ütlema, et nende tegemine on kergema vastupanu tee valimine. Kogu õhtusöök võtab kokku aega umbes 15 min ja kõht saab oi, oi kui täis. Mina näiteks loovutasin kausi põhjast 5-6 karpi kallile kaasale.

Karpe valmistatakse mitmetel eri viisidel, need sobivad risotto, jambolaya ja pastade sisse. Klassikaliselt vahest kõige tuntumad on valge veini kastmes karbid. Mina kahjuks kuulun nende inimeste hulka, kellele nii suures koguses haput kastet hästi ei mõju, seega selline koorene kaste on oluliselt kõhu sõbralikum. Joone all võin öelda, et mitte just kõige talje sõbralikum :)

Karpe süüakse krõbeda saia või sepikuga, meil oli täna tume ciabatta, seda saab siis murda otse pätsist ning kasta kastme sisse. 

Valgest veinist - kogu aeg küsitakse, et millist veini toidu tegemiseks kasutada. Selge reegel, kasuta veini, mis kuuluks retsepti juurde (Itaalia toitudele, Itaalia vein jne) ning, mis kõlbab juua ka kohe toidu kõrvale. Seega ei ole hea mõte punase veini toidule Sangriat peale kallata ning pärast kallist kuiva veini kõrvale võtta.

Põgusalt ka retseptist:

• 1 kg sinimerekarpe
• 2 shalot sibulat
• 4 küünt küüslauku
• 1 klaas valget veini või umbes pool pudelit
• 2 pakki vahukoort
• 1 puljongikuubik soovitavalt see pehme tarretise moodi või fondi hoopis.
• peotäis peterselli
• rohelist sibulat
• tilli
• õli ja võid

Haki sibul ja küüslauk peeneks ning võta suurem wok pann või madal pott. Kuumuta pann ning lisa õli. Prae sibul ja küüslauk, kuid ära lase kõrbema vaid pigem peaks see läbipaistvaks muutuma.

Lisa valge vein ning keeda maha (alkohol välja) 5 min. Seejärel lisa peeneks hakitud peterselli varred ja tilli varred ning puljong ja veidi vett. keeda mõned minutid ning lisa koor. Kui koor on keema tõusnud lisa eelnevalt külma veega puhastatud karbid. NB! Enne kuumutamist lahti läinud või katkised karbid viska kohe ära. Karbid on valmis kui need on lahti ja seest mõnusalt punased. Sega veidi, et kuumus ühtlaselt jaguneks. Kõige lõpus lisa paar spl võid,  raputa peale hakitud petersell ja roheline sibul ning serveeri.

Délicieux!

Queen of seafood - scallops aka kammkarbid!

Kammkarpidest olen seni eemale hoidnud. Need on mu lemmik mereannid, kuid olen kartnud neid ise teha. Täna siis tundsin, et proovin ;)  Et mitte liiga kergelt läbi saada, otsustasin kõrvale teha pastinaagi safrani püree, avokaado vahu ning lasin lastel metsas jänesekapsast korjata. Kuna karulauk oli vahepealsel nädalal ojakalda rohetama ajanud, siis tegin veel maitskes karulauguõli.  Hästi tundus sobivat ka punase apelsini, maasika, redise salat. Vutimuna polnud ma ka ennem teinud, kui juba siis juba. Sai see ka juurde pandud. Kokku sai üks kirev ja veidi isegi liiga busy taldrik, kuid imekombel maitses kõik hästi.

Retsept:

Kammkarbid - pesta, kuivatada ja praadida kõige viimasena või/oliivõli segus kummaltki poolelt 1,5 min.

Pastinaagi püree

Keeta pastinaagikuubikud ( mina tegin 6 väiksemast juurikast) pehmeks, purustada pudrunuiga  ning lisada leotatud safran (5-6 õietolmukat), 1 spl sulatatud võid ja 50 ml vahukoort. Maitsestada.

Avokaado vaht

2 avokaadot puhastada ning pigistada peale 1 laimi  mahl. Lisada 3 spl suhkrut ning veidi soola. Purustada saumikseriga. Lisada 50 g toorjuustu ning vahustada mikseriga pehmeks vahuks.

Või-sidruni kaste

Selitatud võile lisada sidruni mahla ja veidi soola, segada ning panna lusikaga kammkarpidele peale.

Kerge mõnus õhtusöök, mis tekitas tunde nagu oleksime restoranis!