teisipäev, 15. september 2015

Vananaistesuve õhtusöögid - triibuline peekon ja porgandisupp


Kuigi hing ihkab suve taga, ei saa midagi teha - sügis trambib sisse! Sügisel on samas ka omad võlud ja värvid on üks nendest. Kui kevad ja suvi pakuvad toone, mis on ka vildikakarbis olemas, siis sügis on iga kunstniku meistriteos - soojad pooltoonid on nii õues kui toas, vaagnatel ja taldrikul. Ja need on ilusad :) Möödunud nädalal käisin sõpradega Riias meie korvpallipositele kaasa elamas ja sain väga, väga suure emotsiooni, millest jätkub ma arvan nii mõnekski nädalaks. Üks suur ja super avastus oli ka Riia turg, kuhu ma seni mingil x põhjusel pole kunagi jõudnud. Ka Tallinnas võiks kõik turud sellised välja näha. Puhas, vaeva nähtud paigutused, suurepärane valik. Lihtsalt ülivõrdes võib kõike kirjeldada. Kusjuures hinnad ca 50% odavamad kui meil, vähemalt vaarikaid võis saada rahulikult 5 eur kilo.

Täna ma ei jagagi konkreetset retsepti vaid ideid. Kreemist porganidsuppi olen juba korduvalt teinud ning selle põhiretsept on ka blogis olemas: Markofka supp . Seekord tegin juurde toorjuustu-hapukoore ja ürtide (till ja murulauk minul) kreemi ning praadisin riivleiba võiga. Hapukad pohlad andsid mõnusa lisamaitse ja muidugi värvi. Kõrvale paar kääru imehead Riia leiba, milles puuviljad, pähklid sees.

Teine idee tuli kogemata ning nüüdsest minu kindel lemmik. Kõik me teeme aegajalt ahjukartulit ribilihaga. Mul oli seekord soov teha jällegi kartulipalle (riivitud keedukartul, muna, parmesan, kodujuust, panko ja õlis  praetud) ning sinna juurde tuli liha eraldi küpsetada. Ladusin soola ja pipraga maitsestatud ribi/peekoniviilud ahjurestile ja just nii, et need jäid külg külje kõrval ilma vahedeta, kuid ei katnud üksteist. Alla panin küpsetuspaberiga plaadi rasva jaoks. Peekon küpses  200 kraadi juures krõbedaks ning tänu kamarale kleepus üksteise külge. Tulemuseks üks suur peekoniliha leht. Sealt küljest sai ägedaid triibulisi ribasid lõigata.  Meie pere kiitis igatahes heaks! Kõrvale veel lihtne kukeseene kaste ja marineeritud tomatid ning veidi tavapärasest erinev õhtusöök oligi valmis.


Soovin kõikidele blogi lugejatele ilusat värvilist ja sõbralikku sügist! Aurav tee ja head mõtted, võiks olla meie kõigi igaõhtuseks kaaslasteks!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar