esmaspäev, 23. november 2015

Matcha ja kuused!


Matcha tuli minu ellu Ilona juures külas käies. Enne seda ei teadnud ma sellest teest midagi :) Umami lehelt sain ka palju infot teada ning matcha tee on võrreldamatult tervislik:

  •  matcha tee on rohelisest teest kordi tervislikum, kuna matchat juues juuakse ära lahustunud teelehed, aga rohelise tee puhul vaid teelehtede tõmmis;
  •  1 klaas matchat võrdub antioksüdantide ja toitainete sisalduse poolest 10 klaasis rohelises tees sisalduvaga;
  •  matcha kiirendab ainevahetust ja põletab kaloreid;
  •  viib kehast mürgid välja (detox);
  •  rahustab ja lõdvestab;
  •  tõstab tuju ja suurendab keskendumisvõimet;
  •  matcha tee annab organismile C-vitamiini, tsinki, kroomi, magneesiumit;
  •  võitleb viiruste ja bakterite vastu;
  •  on kiudainerikas;
  •  matcha tee alandab kolesterooli ja veresuhkrut. 


Teena pole see teab, mis suurem minu maitse aga koogi sisse sobib suurepäraselt. Kook on tegelikult lihtne.
Valmista biskviit selle õpetuse järgi : Genoise biskviit , kuid kuivainete hulgas tee muudatus - võta jahu 2 tl vähemaks ning lisa 2 tl matcha tee pulbirt.

Kreem:

  • 150 g valget šokolaadi
  • 2 tl matcha tee pulbrit
  • 250 ml vahukoort
  • astelpaju marmelaadi
  • 150 g tumedat šokolaadi (riivitult peotäis ning ülejäänu sulatada)


Sulata šokolaad veevannis, võta 50 ml vahukoort, kuumuta see ning sega sisse teepulber. Lisa segu valgele šokolaadile ja sega korralikult läbi. Vahusta vahukoor ning lisa vähehaaval šokolaad. Segu peaks jääma suhteliselt paks aga õhuline.

Jahuta biskviit täiesti ära ja lõika niidi abil pooleks. Alumisele poolele määri astelpaju marmelaadi ning siis vahukoore-šokolaadikreemi. Raputa peale tumeda šokolaadi puru ja kata teise poole biskviidiga. Kata kook kreemiga ning pane külmkappi tahenema. Sulata tume šokolaad veevannil ning pritsi küpsetuspaberile soovitud kaunistused (mina kasutan  minigrip kotti). Lase taheneda jahedas ning kaunista kook. Peale võid raputada ka valge šokolaadi helbeid ja matchapulbrit.

Tervis tordis!






teisipäev, 17. november 2015

Peaaegu sefiiritu sefiiritort koos suus sulava biskviidiga!


Olen oma blogipostitustega jänni jäänud ning mustandeid on kogunenud juba õige mitu aga mis teha. Võtame järjest ette ning täidame kiired retseptisoovid siis esmajärjekorras.

Räägime täiuslikust biskviidist. Ma olen elu jooksul ikka erinevaid retsepte proovinud. Osadel on muna rohkem, osadel vähem ning mõni sisaldab rasva, mõni üldse mitte. Mõtestasin enda jaoks  lahti täiusliku biskviidi. Loomulikult, maitsed on erinevad ja nende üle ei vaielda aga minu silmis peaks biskviit olema üliõhuline, suus sulav ning oma maitselt pigem tagasihoidlik ja tordi enda maitseid võimendav kui esiletükkiv.  Lappasin ja lugesin läbi ligi paarkümmend erinevat retsepti ning lõpuks jäin traditsioonilise Genoise biskviidi juurde.

Biskviidi puhul on esmatähtis taigna segamine. Kui segad valesti, siis on tulemus tihke ja üldse mitte maitsev. Ehk siis mõned nipid on järgnevas retseptis ära kirjeldatud.

Genoise biskviit:

3 suurt muna
100 g suhkrut
85 g jahu
15 g maisitärklist
20 g võid
näpuotsatäis soola

Kuumuta ahi 170 kraadini (pöördõhk). Vooderda 20 cm vorm põhjast küpsetuspaberiga ning määri võiga. Külgi ära määri ja vooderda. Kasuta toasooje mune. Sulata või ning jäta jahtuma. Sõelu kokku jahu, maisitärklis ja sool. Sõelu segu ka teist korda läbi. Klopi munad kergelt suhkruga läbi ning seejärel aseta kauss kuumavee vanni. Mikserda keskmisel kiirusel kuni saavutad 42 kraadise soojuse, (rahulikult võid ka näpuga katsuda) ning segu on kahekordistunud. Edasi mikserda kuni 6-7 minutit kuni saad paksu, koheva, tihke helekollase vahu, mis vispli otsast justkui paksu köiena maha voolab. Segu peaks selleks hetkeks umbes kolm korda rohkem olema kui alguses. Ettevaatlikult sõelu munavahule hulka 1/3 jahusegu. Sega alt üles tõstetega jahu munavahu hulka. Seejärel korda segamist ülejäänud jahuga kaks korda. Väldi ülesegamist. Kõige lõpuks lisa või, niristades see ringiratast kausi ääri mööda taignasse. Sega kergelt ja tõsta vormi ning küpseta, ilma ahju vahepeal avamata, kuni 25 minutit või kuni biskviit on pealt helepruun ning ääred on just lahti löömas. Võid kindluse mõttes ka tikuga proovida.
Tõsta biskviit välja ning lase kukkuda koos vormiga umbes 30 cm kõrguselt lauaplaadile. Uskuge või mitte, kuid see aitab alla vajumise 100% ära hoida.  Lase vormis jahtuda kuni tund ning alles siis asu kooki tegema kui biskviit on täiesti maha jahtunud. Genoise biskviit on nii õhuline, et kõrgema tordi saamiseks soovitan mitu tükki küpsetada. Biskviiti annab küll lõigata aga see ei ole nii lihtne kui tihkema tekstuuriga biskviitide puhul.  Tulemus on igatahes jumalik!


Valmis biskviidist tuleb ju loomulikult ka tort teha. Seekord mõtlesin veidi ja proovisin katsetada sefiiritordiga, mis ei oleks tehtud klassikalisest sefiirist. Mulle endale tavaline sefiiritort ei maitse.

Selleks võtsin:

200 ml vahukoort
100 ml Saaremaa maitsestamata jogurtit
100 g valget šokolaadi
2 lehte želatiini
2 vaarikasefiiri (Laima)
peotäis mustsõstraid
veidi šokolaadi ganasche
kaunistmaiseks vaarikaid, hurmaad, šokolaadi ning väikseid vahukomme.

Leota želatiin külmas vees. Sulata valge šokolaad veenannil ning lisa 40 ml kuumutatud vahukoort. Vahusta külm vahukoor ning lõpus lisa maitsestamata jogurt. Sulata želatiin mikrouunis 15 sek ning lisa šokolaadisegule. Sega segu ettevaatlikult vahukoore-jogurit segule.  Tõsta segust  osa väiksemasse kaussi ning haki sisse vaarikasefiir.  Lõika biskviit pooleks ning kata alumine pool sefiiri-vahukoore-jogurti seguga. Puista peale mustsõstrad ning pritsi ganache või raputa tumeda šokolaadi tükke. Tõsta peale teine pool biskviidist ning kata tort vahukoore-jogurtiseguga. Pane mõneks ajaks tahenema enne kaunistamist. Kaunista ning naudi järgmisel päeval :)

esmaspäev, 9. november 2015

It's beginning to look like Christmas - kartulifritterid mahlase seaseljaga!


Kõik, kes soovivad kohe retseptini jõuda, siis kerige hooga alla poole :)

Eelmine nädal sai kogetud päris erinevaid maitseelamusi. Nädal algas Tuljaku külastusega, mis osutus ülimalt meeldivaks. Sellist atmosfääri, nagu Tuljakus, ei leia naljalt kusagilt. Tekib tahtmine sooja teki sisse diivanile kerra kerida,  ning veinipokaal peos sadamast lahkuvaid laevu vaadata. Toit oli ka täitsa tore. Proovisime Tallinna Restoranide Nädala raames pakutud 4- käigulist menüüd. Parima maitseelamuse andsid esimene eelroog täidetud rohemerekarbid, parmesani ja tsilli majoneesiga, mille kohta kogu seltskond üksmeelselt ütles "liiga vähe".  



Teine eelroog - rebitud salati ja kanaga salat oli menüü kõige nõrgem valik. Ehk häda oli selles, et värskust jäi väheks ja salatil puudus ka vau efektiga tekstuur. Proovisin kodus seda ka järgi teha ja lisasin omast peast lisaks rohelisele lehtsalatile, kanale ning jogurtile juurde ohtralt sidrunimahla, nuikapsast ja tilli. Oli enam-vähem :) 



Pearoaks pakuti lammast selleripüree ja hernestega. Omaette väga maitsev roog aga eelroogade järgi oli kogu ports lihtsalt liiga suur. Lisaks ei sobinud minu matisemeeltega selleripüree, mille oleks võib olla tahtnud millegi pähklisema/magusama vastu vahetada. Omaette üllatus oli magustoit - sidruniga jogurtikreem, basiilikujäätis, vaarikad  ja krõbe vahvel. Meie seltskonna ühine otsus - tuleme järgmine kord rohekarpe ja desserti nautima :)

Nädala keskel läksime samuti restoranide nädala menüüd proovima palju kiidetud Tchaikovsky restorani. Ütlen lihtsalt - väga, väga meeldis. Juba vastuvõtt oli nii soe ja omapärane, et tekitas tunde tagasi minna. Kõik luiged vaatasid kenasti otsa ja ootasid. Maitsed olid väga meeldivad ning veelkord, teenindus super.

Kui siis ainuke veidi häiriv detail oli pearoa väljapanek, millelt oleks vast oodanud veidi paremini viimistletud tulemust. Proovisime homaari suppi ja küülikut. Elemente oli nii palju ja maitsed nii head, et pole mõtet pikalt kirjeldada. Esialgselt 2 käigulisest lõunast sai kokku 4 erineva (lisaks 2 amuse bouche - peakoka tervitust) roaga elamus. Minge kindlasti proovige ise järgi!!!

Nädala lõpetas 3 päeva Tallinki laeval. Sõitsime perega väiksele Stockholmi kruiisile ning pean kahjuks ütlema, et kaks nädala alguse kogemust jätsid maha niiii suured kingad, et neid Tallink paraku lähiajal täita ei suuda.  Parim kogemus tuli hoopis vihmases Stochkolmis, kus istusime kõik korraks maha Espresso House kohvituppa. Sealne šokolaadi muffin väärib kohta muffinite autahvlil! Kohvi ja kakao olid samuti esmaklassiliselt valmistatud ning kõiki õigeid barista töövõtteid kasutades.

Kõige selle lõpuks tuligi tahtmine isadepäevaks üks kodune õhtusöök teha. Mõeldud tehtud. Retseptid tulevad minuni üldjuhul kahte moodi - lihtsalt hüppavad pähe mingid mõtted, mida tahaks proovida ning suure sõbra Googli abil (sh ka siis minu poolt jälgitavad blogid jmt).  Kartuli fritterid on esmapilgul nagu kartulikotletid vmt. Kuna minu arust on kotlet liialt üldistav ja  kole nimetus, siis jään inglise keelse varuvariandi peale. 

Retsept:

Kartulifritterid
  • 4 suuremat kartulit
  • 1 porgand
  • 3 muna
  • peotäis tilli
  • 100 g riivjuustu
  • soola, pipart, praadimiseks õli.
Riivi katul ja porgand peenema riiviga peeneks, lisa paar tl soola ning lase sõelal vedelikul välja tilkuda. Pigista kogu mass ühtlaselt kuivaks. NB! Vedelikku tuleb palju! Mida kuivem on kartuli-porgandimass, seda krõbedamad tulevad fritterid.
Kui vedelik väljas, lisa munad, juust, peeneks hakitud till ning pipar.
Kuumuta pann ning lisa õli. Kui õli on kuum keera pliidil kuumus maha, sest fritter tahab küpseda päris kaua, ning liiga kuuma panniga kõrbevad nad lihtsalt ära.
Hoia kaussi veidi külje peal (lõikelaua äärel nt), et võimalik vedelik vajuks ühele poole ning hakka lusikaga kuivemat massi pannile tõstma. 1 fritte = 1,5 spl segu. Prae kummaltki poolelt krõbedaks ning lisa õli vajadusel. Olenevalt suurusest läheb aega kuskil 5-8 min kummagi poolega.

Madalal temperatuuril küpsenud seaselg

Seaseljafilee on hea liha, kuid enamasti kuivatatakse see ahjus ära, mistõttu muutub tihkeks ja kuivaks. Parima seaselja saad nii:
  1. Kuivata kogu filee 
  2. Pruunista pannil igast küljest ja otstest.
  3. Maitsesta (sool,  pipar, suitsuvedelik, soja vmt)
  4. Küpseta 110 kraadises ahjus 1 h ja 20 min või kuni sisemine temperatuur on 74 kraadi. 
  5. Lase 3-5 minutit puhata enne lahti lõikamist.
Kogu õhtusöök nägi välja nagu jõululaud ja seetõttu ka pealkiri täna selline. Igatahes maitses kõik hästi ja  tõdesime, et oma kodus tehtud lihtne toit on ikka kõige parem :)






esmaspäev, 2. november 2015

Lambakoodi pajaroog, Halloweeni pidusai ning minu uus Kitchen AID!



Halloween on möödas ja sellega seonduv maskeraadikaos samuti. Kõik näod on puhtaks pestud ja lapsed jälle äratuntavad :)  Ise tegin seekord ühe laheda Halloweeni pidusaia, mis sai külakostiks viidud. Retsept oli tuttav pärmitaigna oma ja kirjas siin. Päris esimest korda katsetasin suhkrumassiga. Ääretult mõnus tegelane ;) Rullimine lihtne ning kujundid sai ka kerge vaevaga kokku pandud. Seekord siis lõbusad muumiad.


Nüüd aga lambakoodist. Meie kaubanduseses on head lambaliha vähe saada ning karree on ka nii pisike, et kurb hakkab. Lamba koodilihaga on veidi parem lugu ning Selver on hakanud seda, vähemalt Järvel, regulaarselt ka müügis hoima. Samas on koodiliha üks sitkemaid ning vajab pikka haudumist.
Seekordne pajaroog sai siis tehtud mõttes idamaised maitsed.

Retsept:
  • 3 lambakooti
  • 2 suurt sibulat
  • 4 küüslauguküünt
  • 2 maguskartulit
  • 1 kaalikas
  • 3 porgandit
  • 2 loorberi lehte
  • 1 tl vürtsköömneid
  • 1 tl ingveripulbrit
  • 1 tl kuivatatud koriandrit
  • punt värsket tüümiani
  • paar oksa roosmariini
  • petersellivarsi 
  • 1 punt värsket koriandrit
  • 0,5 sidrunit (mahl ja koor)
  • 1 tsilli
  • 1 purk kookoskreemi
  • kõrvale pärl kuskussi
  • maitseks soola, praadimiseks õli
Kuumuta õli pannil ja pruunista lambakoodid igast küljest ning aseta haudepotti.
Pruunista tükeldatud sibul, küüslauk ning eelnevalt kokku segatud vürtside segu (ingver, koriander, vürtsköömne jahu). Lisa loorber, tükeldatud porgand, kaalikas ja maguskartul. Sega ja pruunist kaergelt ning kalla lambaliha juurde. Vala peale keedetud vesi  ning hauta 2-3 tundi väga madalal kuumusel kaane all. Kui liha hakkab luude küljest ära kukkuma siis võta koodid välja ning rebi sealt kahvliga lihatükid lahti. Vajadusel lõika peenemaks. Lisa liha tagasi paja hulka ning lase veel veidi haududa. Seejärel kalla sisse kookoskreem ning maitsesta riivitud sidrunikoore ja mahalaga. Lase veidi seista ning koori pealt ära üleliigne rasv. Kõige lõpus raputa peale hakitud koriander.

Pärl kuskus keeda 10-12 minutit soolaga maitsestatud vees, kurna ning maitsesta vähese õli, sidrunimahla ja hakitud koriandriga.
Naudi koos värske bogatta või sepikuga!

Minu kõige suurem uudis oli aga see, et lõpuks ometi lisandus meie perre uus imeilus, töökindel ja vajalik liige :)






reede, 30. oktoober 2015

Kõik lemmikud ühes pirukas - kana, brokkoli, lillkapsas, cheddar juust ja panko riivsai!



Vahepeal on olnud kiire. Väga kiire. Ja sellest tulenevalt on blogipostitused veidi unarusse jäänud. Mis omakorda ei tähenda, et ma poleks kokkamisega tegelenud :). Vastupidi, terve eelmise nädalavahetuse sai tehtud palju erinevaid toite, pildistatud neid üles ja ühtlasi ka ära söödud. Õigepea loodan tulemust ka laiemalt levitada.
4 päeva suutsin köögist eemale hoida ja pere toitus kõigest, mis kapis oli, ning mida kiirtoidukohad pakkusid. No vahepeal on hea tegelikult sushit, hiinatoitu, Subway võikusid, Peetri Pitsat ja McDonaldsit tarbida, siis saad aru kui hea  kodune toit ikka on.

Siit ta tuleb, üks mõnus ja krõbeda põhjaga quische pirukas, mis veidi erinev tavapärasest oma krõbeda katte poolest.

Retsept:

Põhi
  • 200 g võid
  • 350 g jahu
  • 1 muna
  • 1 tl soola
  • 4 spl külma vett

Riivi külm või jahu sisse, lisa sool ja muna ning näpi kokku paar minutit. Lisa külm vesi ja sõtku kiirelt taignapalliks. NB! ära sõtku üle!!!  Pane kile ümber ja aseta külma kuni täidist valmistad .

Täidis
  • 2 pakki (6-8 tk) puhastatud kana kintsuliha
  • 1 suur porru
  • 1 lillkapsas
  • 1 brokkoli
  • 4 suurt muna
  • 150 ml köögikoort
  • 1 peotäis riivitud  valget juustu
  • 2 suurt peotäit riivitud cheddar juustu
  • 2 peotäit panko või tavalist riivsaia
  • soola, pipart

Pruunista kana, maitsesta soola ja pipraga ning tõsta eraldi kaussi. Pruunist kaergelt porru.
Klopi kokku munad ning lisa köögikoor. Maitsesta segu vähese soolaga. Tükelda lillkapsas ja brokkoli väikesteks õisikuteks.
Võta suurem ahjuvorm. Määri kergelt võiga. Rulli taigen õhukeseks ning vooderda sellega vorm. Tee kahvliga augud põhja ja kata fooliumiga ning pane ahju 200 kraadi juurde 10 minutiks,.
Seejärel võta foolium ära ning kata pirukas täidisega - kana, porru, lillkapsa ja brokkoli õisikud kenasti laotuna. Vala üle munaseguga ning puista peale esmalt valge riivjuust, siis cheddar ning lõpuks panko. Kata soovi korral fooliumiga ning pane ahju 30 minutiks 190 kraadi juurde. Peale 20 minutit võta foolium ära, raputa peale veel veidi pankot ja cheddarit ning lase ülemisel restil veel 10 minutit küpseda, et juust  ja riivsai muutuks krõbedaks.

See quische põhi on eriti mõnus rabe ja flaky, nii et sobib edukalt ka igasuguste väiksemate pirukate tarvis!






esmaspäev, 12. oktoober 2015

Pehme ja purune kodune õuna-vaarika kook!


Igal perenaisel on vast üks plaadikoogi retsept, mis koosneb munast, suhkrust, jahust, küpsetuspulbirst ja rasvainest või hapendatud piimatootest. Iga kodu kook on veidi eriline ja omamoodi, just oma perenaise nägu. Minu kook on sellise põhiretseptiga olnud menüüs juba 4 aastat. Ja retsepti eest pean tänama kunagist töökaaslast Maunot, kes selle meile lahkesti jagas. Pean ütlema, et tegemist on tõepoolest kõige lihtsama koogiga üldse.
Kuna hiljuti sattusin lugema inglise keelset artiklit teemal Crumble, Cobbler, Crisp, Buckle, Betty: What's The Difference? , siis tuli mõte cobblerile crumble peale panna, ehk siis kodusele plaadikoogile purukate. Tulemuseks jällegi veidi omapärase tekstuuri ja maitsenüansiga mõnus kook. 

Koduse plaadikoogi põhiretsept:
  • 2 muna
  • 2 klaasi suhkrut
  • 2 tl soola
  • 2 tl soodat
  • 2 klaasi hapukoort
  • 2 klaasi jahu
  • 200 kraadi ja 20 minutit.
Selgitusi vist väga vaja ei ole :D  Minule meeldib mikseriga koostisosad kokku segada ja jahu sõeluda. Peale sobivad kõige paremini hapud marjad, õunad või kirsid, sest taigen on ise suhteliselt magus. Minu koogil seekord siis õunad ja vaarikad.

Puru retsept:
  • 120 g riivitud võid
  • 120 g demerara suhkrut
  • 150 g jahu
  • 2 tl kaneeli
  • väike peotäis mandlilaaste
  • väike peotäis kaerahelbeid
Riivi või ja sega juurde ülejäänud elemendid, näpi kokku puruks ning pane sügavkülma tahenema.
Valmis segatud taignale pane peale marjad ning raputa üle puruga. Küpseta kuni kook on helepruun. 

Raputa üle tuhksuhkruga ning naudi koos külma piimaga!


esmaspäev, 5. oktoober 2015

Pehme, soe nagu kassipoja kõht - see on õige saiake!


Olen vist varasemalt kirjutanud, et ei olnud veel aasta tagasi just eriline oskaja, mis puudutas mõningaid elementaarseid ja lihtsaid toite. Üks valukoht oli pärmitaigen. Täna ma päris täpselt ei mäletagi, mida ma valesti tegin aga üks kindel asi oli ilmeslt ka oma kindla retsepti mitte omamine ja paraku on see tõsi - enamus kokaraamatuid muudab retsepte ning jätab mõned väga tähtsad tegevused kirjeldamata. See on omamoodi nagu naljakas. Kuulus pagar annab välja raamatu, inimene loodab sealt saada nippe ja abi, et ka tema sai välja tuleks nagu kohvikus ja siis, mis selgub on, et seal on kirjas väga üldistavalt kogu protsess. Ilma, et sa teaksid tehnikat on peaaegu et 100% kindel läbikukkumine garanteeritud. Jah, saan aru, et inimene on ennast koolitanud ja ei taha kõike välja anda aga siiski :) Tunnistan, et kuigi meie pagaritund TEKO-s oli väga pealiskaudne ja suhteliselt valedel põhjustel meeldejääv, siis meie pagar oli tasemel ning teadis, millest ta rääkis. Pärmitaigen on elus organism ning vajab vastavat hoolitsust, et tulemus oleks perfektne. Peale seda tundi olen ükskõik, milise  pärmitaigna retsepti võtnud ja keeranud nende näpunäidete järgi "õigeks" ja ei ole pidanud pettuma. Ja nipid on järgmised:

  • Toa või käesoojad koostisosad. See kehtib kõikide elementide kohta (ka kauss ja käed :)).
  • Esmalt lahusta pärm piimas ja seejärel alles lisa suhkur. Pärm peab saama võimaluse hakata oma elu elama enne kui suhkur sisse läheb.
  • Soola ära lisa kunagi vedelikule, vaid tee jahusse eraldi pesa soola jaoks. Ära kalla pärmivedelikku otse soolale.
  • Jahu sõelu alati. Vahest isegi 2 korda.
  • Ära aja segi taigna puhkamist ja kerkimist. Peale sõtkumist taigen puhkab 20-30 min. Peale vormimist toode kerkib 15-20 min.
  • Aseta veevann ahju põhja ideaalse tulemuse jaoks ning kasuta pöördõhu režiimi.
  • Ära kata sooje tooteid kilega.

Neid etappe järgides on minu saiad tulnud täpselt õiged ja seda nad ennem ei olnud teps mitte.

Nüüd aga selle nädala retseptist.  Käisin reedel Angeelika Kangi Levier kohvikus ja soov oli tegelikult just kardemonisaiakesi saada. Need on seal ikka tõesti väga head :) Aga mida polnud, seda polnud. Mis siis muud tuli ise teha.  Võtsin põhiretsepti Angeelika raamatust Ahjusoe ja kokku segasin selle siis oma teadmiste järgi. Ehk siis jahukogust taignas veidi vähendasin (100 g jätsin rullimise jaoks) ning segamise tegin ülal toodud näpunäidete järgi.

Pärmitaigna retsept:
  • 500 ml piima
  • 50 g pärmi
  • 150 g suhkrut
  • 180 g võid
  • 0,5 tl soola
  • 900 g jahu + 100g rullimiseks

Kreem:
  • 170 g võid
  • 180 g suhkrut
  • 2 tl kaneeli
  • 0,5 tl kardemoni
Peale: 
  • Pekaani pähkleid
  • Karamelli-pähklipuru (retsept siin )
  • Tuhksuhkrut
Taigna tegemise seletasin üldjoontes ülal ära. Sõelu jahu kaussi ning eraldi sega kokku piim, pärm ja suhkur. Jahu sisse tee väike auk soola jaoks ning seejärel sega piima-pärmisegu jahule hulka. Sega läbi ning lisa pehme (sulanud kuid mitte kuum) või. Sõtku taigen ühtlaseks ning kuni see kausi küljest lahti lööb. Kata kauss rätikuga ning pane sooja kohta puhkama. Minul on tavaliselt 35 -40 kraadises ahjus. Peale puhkamist sõtku taigen kergelt läbi.
Kreemi jaoks on vaja või toas mõnusalt pehmeks lasta sulada. Mikserda või ja suhkur kohevaks valgeks vahuks ning lisa kaneel ja kardemon.
Saiad vormi kuidas soovid. Mina tegin Angeelika õpetuste järgi, ehk siis rullisin taina terves osas ristküliku kujuliseks ning poolele osale kreem. Tõstsin teise poole peale ja lõikasin 3 cm ribad. Ribad lõikasin omakorda pooleks  ning jätsin ülalt paar cm lõikamata. Saadud ribad keerutasin kokku ning panin paberist valgesse muffinivormi. Peale raputasin karamelli-pähklipuru ning pekaani pähkleid. 

Küpsetasin 200 kraadi juures 25 min. Kuna mul tundus tainas väga elus olevat, siis kerkisid saiad ikka mega suureks :) Sellest ka veidi kandiline kuju, sest ega ma ei viitsinud ju kahte panni teha.





teisipäev, 29. september 2015

Astelpaju panna cotta tort - vitamiinipomm!


Minu armas kolleeg Viia tõi meile kontorisse terve korvitäie astelpaju ning need kutsusid kohe tegutsema. Ütlen ausalt, selle koogi tegemine võtab natuke kauem aega aga tulemus on jällegi seda väärt :) Idee tuli tegelikult Jamie Olivieri ühest päevapostitusest ning seal oli sarnane kooslus portsjonmagustoiduna pokaalidesse pandud ja ilma põhjata.

Retsept (tavalise 26 cm vormi jaoks):

Astelpaju püree/moos
  • 800g  puhastatud astelpaju marju
  • u 250 g suhkrut 
  • 8 lehte želatiini
Pane marjad potti ning vala üle suhkruga. Lase madalal kuumusel suhkrul sulada. Segada pole vaja. Kui suhkur on sulanud siis sega kergelt läbi ning lase korraks keema. Sõelu marjad läbi sõela ning pane segu jahtuma. Selle võid valmis teha ka eelneval päeval. Sega püree korralikult läbi ning jaga 2 osaks.. Žealtiin leota samuti kahes osas.  Esmalt läheb kook tarretuma panna cotta kreemi kihiga. Esimese astelpaju kihi võid kokku segada samal ajal. Leota želatiinilehti 5 min külmas vees, kalla vett vähemaks ning sulata mikrouunis 20 sek. 

Koogipõhi:
  • 200g Maris Gilden krõbedaid  kaeraküpsiseid võiga
  • 2 spl võid
Pane küpsised ja või blenderisse või köögikombaini ning purusta peeneks. Kui tehnikat kodus napib siis vanad head näpud saavad ka hakkama. Suru saadud puru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhja. Kook jääb hea kui põhi pole liiga paks - täpselt paras on ca 0,5 cm põhja tugevalt kokku surutuna.

Panna cotta kreem:
  • 2 x 380g maitsestamata jogurtit (kasutasin seekord laktoosivaba Gefilus jogurtit)
  • 400 ml vahukoort
  • 1 vaniljekaun
  • 190 g kondenspiima (kuid tuleks oma maitse järgi kogust timmida)
  • 8 lehte želatiini
Pane vaniljekaun koore sisse ning kuumuta. Puhasta kaun seemnetest ning lisa  koore sisse. Lase koorel jahtuda aegajalt segades, et ei tekiks kilet. Vahusta kergelt jogurt ja kondenspiim ning lisa vahustades jahtunud kooresegu. Jaga saadud kreem  kaheks võrdseks osaks. Kummalegi osale tuleb želatiin eraldi sisse segada. 4 lehte želatiini läheb siis esimese kihi kreemi sisse. Sega želatiin koorekreemile ning vala koogivormi põhja. Aseta tarretuma kas sügavkülma või külmkappi. Järgmise osa koorekreemi saad valmis teha kui kook on astelpaju püree esimese kihiga tarretumas.


Karamelli - pähkli - küpsise puru:
  • suur peotäis metsa- ja kreekapähkleid ning mandlilaaste
  • 3-4 kaeraküpsist
  • 100 g suhkrut
Purusta pähklid kergelt. Valmista suhkrust karamell ning kalla küpsetuspaberile. Raputa üle pähklitega ning lase taheneda. Jahtunud ja tahenenud karamell murra tükkideks ning pane koos küpsistega blenderisse ja purusta ühtlaseks puruks. 


Tort koosnebki 4 kihist: 1. panna cotta; 2. astelpaju; 3. panna cotta; 4. astelpaju

Kui kõik kihid on tardunud, siis lase koogil üleöö seista. Pähklipuru raputa peale vahetult enne serveerimist. Kook võib veidi ebaõnnestuda kui želatiinikogused on liiga väiksed, samas on üle tarretunud panna cotta ka suhteliselt jube - mis ma saan soovitada: proovige :) teen seda lähiajal veel ja üritan siis meeles pidada ning kihilisest koogitükist ka külje pealt pildid teha.

Ja siin ongi uuem pilt! Korrigeerisin veidi ka ülal koguseid, kuna tuleb välja astelpaju on enamasti karbis müügil ja 400g on siis ühe kihi kohta vaja võtta.








esmaspäev, 21. september 2015

Suussulavad küpsised - ja üks ploomikook!


Vahest on hea võtta midagi eriti mõnusat ja õhulist pealelõunaseks snäkiks. Need küpsised on tegelikult ühe katsetamise tulemus ja nüüdsest kindlalt minu retseptikogumikus :) Samast taignast tegin ka ploomikoogile katte peale, kus see maitses samuti ülimõnusalt. Möödunud nädalavahetus läkski kiirelt kollaseid kaselehti riisudes ning uusi retsepte proovides. Soovitan soojalt ilusaid ilmu nautida, kuni neid veel on. See sügis tundub olevat üldse justkui pooltroopilise kliimavöötmes kulgemine, mis mulle omakorda väga meeldib. Sooja vastu pole mul küll midagi :)

Retsept:
  • 150g võid
  • 150 g demera suhkrut
  • 120 kuivaineid jagada võrdseteks osadeks: jahu, kaerahelbed,
  • 30 g mandlilaaste
  • 2 spl kaneelipulbrit
  • 3 munavalget
  • 0,5 tl soola
  • 40 g suhkrut
  • kaunistamiseks mandlilaaste
Riivi või ning näpi sisse jahu, kaerahelbed ja mandlilaastud. Sega suhkur ja kaneel, lisa jahusegule. Pane saadud puru sügavkülma vähemalt paariks tunniks.
Soojenda munavalged toatemperatuurini ning hakka madalal kiirusel vahustama. Lisa sool ning kui vaht on juba pehme, siis lisa vähehaaval suhkur. Vahusta maksimumkiirusel kuni tekib tihe ja läikiv vaht. Sega vaht ja külm puru kokku ning tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile supilusikaga padjakesed. Küpseta eelnevalt soojendatud 150 kraadises  ahjus 15-20 min. Kui küpsised valmis, lase neil jahtuda ning alles siis võta ettevaatlikult plaadilt. 

See küpsis on peaaegu et ebareaalse konsistentsiga - veniv, samas suussulav!

Sama taigen läks peale ka ploomitartletile.





teisipäev, 15. september 2015

Vananaistesuve õhtusöögid - triibuline peekon ja porgandisupp


Kuigi hing ihkab suve taga, ei saa midagi teha - sügis trambib sisse! Sügisel on samas ka omad võlud ja värvid on üks nendest. Kui kevad ja suvi pakuvad toone, mis on ka vildikakarbis olemas, siis sügis on iga kunstniku meistriteos - soojad pooltoonid on nii õues kui toas, vaagnatel ja taldrikul. Ja need on ilusad :) Möödunud nädalal käisin sõpradega Riias meie korvpallipositele kaasa elamas ja sain väga, väga suure emotsiooni, millest jätkub ma arvan nii mõnekski nädalaks. Üks suur ja super avastus oli ka Riia turg, kuhu ma seni mingil x põhjusel pole kunagi jõudnud. Ka Tallinnas võiks kõik turud sellised välja näha. Puhas, vaeva nähtud paigutused, suurepärane valik. Lihtsalt ülivõrdes võib kõike kirjeldada. Kusjuures hinnad ca 50% odavamad kui meil, vähemalt vaarikaid võis saada rahulikult 5 eur kilo.

Täna ma ei jagagi konkreetset retsepti vaid ideid. Kreemist porganidsuppi olen juba korduvalt teinud ning selle põhiretsept on ka blogis olemas: Markofka supp . Seekord tegin juurde toorjuustu-hapukoore ja ürtide (till ja murulauk minul) kreemi ning praadisin riivleiba võiga. Hapukad pohlad andsid mõnusa lisamaitse ja muidugi värvi. Kõrvale paar kääru imehead Riia leiba, milles puuviljad, pähklid sees.

Teine idee tuli kogemata ning nüüdsest minu kindel lemmik. Kõik me teeme aegajalt ahjukartulit ribilihaga. Mul oli seekord soov teha jällegi kartulipalle (riivitud keedukartul, muna, parmesan, kodujuust, panko ja õlis  praetud) ning sinna juurde tuli liha eraldi küpsetada. Ladusin soola ja pipraga maitsestatud ribi/peekoniviilud ahjurestile ja just nii, et need jäid külg külje kõrval ilma vahedeta, kuid ei katnud üksteist. Alla panin küpsetuspaberiga plaadi rasva jaoks. Peekon küpses  200 kraadi juures krõbedaks ning tänu kamarale kleepus üksteise külge. Tulemuseks üks suur peekoniliha leht. Sealt küljest sai ägedaid triibulisi ribasid lõigata.  Meie pere kiitis igatahes heaks! Kõrvale veel lihtne kukeseene kaste ja marineeritud tomatid ning veidi tavapärasest erinev õhtusöök oligi valmis.


Soovin kõikidele blogi lugejatele ilusat värvilist ja sõbralikku sügist! Aurav tee ja head mõtted, võiks olla meie kõigi igaõhtuseks kaaslasteks!


kolmapäev, 9. september 2015

Aasiapärane supp kukeseente ja krevettidega - korralik pisikutapja ja maitsev pealekauba!



Sõidan täna Riiga kaasa elama meie korvpallipoistele! Sellega seoses sai eile hilisõhtul kokku keedetud üks korralik pisikutapja supp. Aasia maitsed on minu ühed lemmikud ning mulle meeldib nendega ka katsetada ja veidi oma nüansse lisada. Seekord sai muidu tavapärasele vürtsikale supile pandud kukeseened lisaks. Ütlemata hea sai :)

Retsept:
  • porgand
  • värskeid tiigerkrevette
  • küüslauk
  • shalot sibul
  • ingver
  • tšilli
  • laimi lehed
  • sidrunhein
  • kukeseened
  • klaasnuudlid
  • kalakaste
  • soja kaste
  • palmi suhkur
  • austrikaste
  • koriander
  • kanapuljong või fond
  • laimimahl
Aasia toitude puhul ei saa rääkida täpsetest kogustest. Kõik sõltub oma maitse eelistustest ja portsude arvust, seega panen siia kirja vaid lisamise järjekorra :)
Hakkimised:
  • porgand peenikesteks ribadeks
  • sibul väiksesteks sektoriteks 
  • küüslauk poolikuteks sektoriteks
  • ingver peenikesteks ribadeks
  • seened kas terved või poolitatud
  • laimi lehed peenikesteks ribadeks
  • sidrunhein 2-3 juppi, mille saad hiljem välja võtta
  • tšilli puhasta seemnetest kui väga vürtiskat ei soovi ning haki poolikud rattad. Mina kasutasin rohelist ja punast tšillit.
Lase vesi keema ning lisa kanapuljongi fondi maitse järgi. Hakka lisama köögivilju järgmises järjekorras: sidrunhein, porgand, ingver, küüslauk, sibul, laimilehed, tšilli. Keeda kuni peaaegu pehmed. Lisa kukeseened ning asu maitsestama. Soja, kalakaste, austrikaste, palmisuhkur. Soja annab soolasuse, palmisuhkur magususe ning hiljem lisatav laimimahl hapukuse. See tasakaal on enda timmida ning pigem võiks maitseid rohkem kui vähem olla :)
Kui oled supiga rahul, siis keera kuumus maha. Lisa klaasnuudlid ning puhastatud tiigerkrekvetid. Lase veidi kaane all küpseda ning lõpuks lisa laimimahl ja hakitud koriander.


Hääd isu ja pöidlad pihku Riia mängudele!

kolmapäev, 2. september 2015

2 gigantset šokolaadiküpsist mõningase jäätisega - tarkusepäeva kook!


Eile sai ka meie peres suuremat sorti logistika hooajaga algust tehtud. Ja loomulikult oli see päev tähistamist väärt. Lapsed küsisid jäätist. lapsed said jäätist. Selle koogi idee sain Instagrami koogivoost ning küpsise retsepti siit.  Ise lisasin juurde kakaod :)  Sai selline mõnus magus suutäis.
Eelmine nädal võttis meie pere maha üks kole viirus, millega mässan tänaseni, kuid lisaks sellele oli ka väga toredaid sündmusi. Minu armas Elise on sügisest Waf koori ridades. Üle pika aja saime jälle kursuse kaaslaste Age, Eve, Tiina, Ilona ja Katriniga kokku. Seekordse õhtusöögi kuulele valmistas Age. Kõik oli väga maitsev ja mõnusas koduses Treppoja hoovis oli suve armas lõpetada.

Siit aga siis tarkusepäeva jäätisekoogi retsept:

Šokolaadi-pähkli küpsised

  • 225g võid
  • 200 g valget suhkrut
  • 200 g pruuni suhkrut (demera)
  • 2 muna
  • 2 tl vanilje ekstrakti
  • 375 g jahu
  • 3 spl kakaod
  • 1 tl soodat
  • 2 tl kuuma vett
  • 1/2 tl soola
  • 175 g šokolaadinööpe
  • 125 g purustatud kreeka pähkleid
Kuumuta ahi 175 kraadini.Vahusta toasoe või suhkrutega pehmeks vahuks.Lisa ükshaaval munad ning sega ühtlaseks. Nirista sisse vanilje. Lahusta sooda kuumas vees ning sega koos soolaga taigna hulka. Eraldi sõelu jahu ja kakao. Sega taignale hulka nii šokolaadinööbid, pähklid kui jahu. Väldi üle segamist. Antud kogusest saad 24 normaalsuuruses küpsist või siis 2 suurt koogipõhjana kasutatavat küpsist. Mina jagasingi taigna kaheks ning joonistasin eelnevalt küpsetuspaberile taldrikuga ringi ette. Keera paber ümber ning näpi kenad küpsised.  Väikseid küpsiseid küpseta umbes 10 minutit või kuni nad on kergelt äärtest kõvemaks muutunud. suurtega läheb veidi kauem, mul kulus kuskil 16 min. Tõsta küpsised ettevaatlikult jahtuma. NB! algul on küpsis pehme, kuid jahtudes muutub tihkemaks. Tort pane kokku vahetult enne serveerimist. Mina kasutasin karamelli ja pähkli jäätist ning vanilje jäätist. Tõsta jäätiselusikaga ümarad pallid alumisele põhjale, pane vahele teine põhi ning peale tõsta siis teisest sordist pallid. Kaunistada võiks tegelikkuses peaaegu kõigega. Mina tegin ise karamelli rõngaid. Nendest mõni teine kord pikemalt, sest need üldjuhul esmasel tegemisel välja ei tule :)

Ilusat kooliaastat!


esmaspäev, 24. august 2015

Palju rohkem kui pelgalt borš - peet ruulib!


Olen juba ammu tahtnud proovida peedisuppi, mis ei oleks borš. Keegi ei kahtle borši headuses aga minu arust on peet meil täiesti alahinnatud tooraine. Kitsejuust on seni vast ainuke kaasaegsete restode ja kohvikute tooraine, mille kõrvale peeti regulaarselt serveeritakse. 
See supp sai alguse tegelikult porgandi supist, mida õpetas Inga Paenurm meile koolis tegema. Peet tunduski loogiline järtkutooraine. Kokkuvõttes sai üks eriti mõnus, rammus, kena ja maitsev lõunasöök, mida soovitan proovida.

Retsept (4-le):

  • 2 peeti
  • 500 g võid
  • 1 spl äädikat
  • veidi soola
  • 400 ml vahukoort
  • 3 porgandit
  • 150 g suitsusinki
  • 2 kauna tsillit
  • koriandrit
Koori ja tükelda peet 2 x 2 cm kuubikuteks. Pane potti koos umbes 400 g võiga pruunistuma. Ära väga sega, tähtis on et peedi peale tekiks karamelli kiht. Kui kõik kenasti kuldjas lisa veidi vett (2 cm üle peetide) ning lase pehmeks haududa. Vajadusel lisa vett. Kalil segu blenderisse ning purusta/vahusta kreemjaks. Lisa 100 g külma võid ning 1 spl äädikat. Saadud kreemi võid lasta seista külmikus, kuid võid ka kohe supi teha. Supi jaoks kuumuta kreem potis ning lisa vispliga segades vahukoor. Maitsesta soolaga.
Supi sisse tuleks wokkida porgand ja chilli koos singiga. Lõika porgandist ja singist ühesuurused peenikesed ribad ning chillist diagonaalis rattad. Oleneb kui palju särtsu su pere armastab - meil läheb kogu kaun koos seemetega käiku. Esmalt pruunista krõbedaks singiribad, seejärel lisa porgand ja chilli. Woki kiirelt ning lõpuks lisa koriandrilehed. 

Tõsta wok kausi põhja ja veidi küljele ning ettevaatlikult lisa supp. Serveeri kohe. 

Puna põskedele!

esmaspäev, 17. august 2015

Nektariini-kohupiima tart - my latest favourite!


Viimane nädal on olnud minu selle suve kõige toimekam. See pildil olev nektariini tart sai valmis tehtud esmalt juba juuli lõpus. Maitses nii mõnusalt, et nüüd eile tegin juba ei tea mitmendat korda. Retsept tuleb allpool aga esmalt tahan muljetada oma elu päris esimesest kohviku kogemusest. Nimelt panime kooliõdede Age, Eve ja Tiinaga kokku Treppoja Sahvri kohviku, mille esmaesitlus oli laupäeval Pärnus Augusti Unetuse festivalil. Ei osanud meist keegi oodata, mis või kus. Eeldasime, et kohal on suur hulk inimesi aga nii palju rahvast oma esimesteks klientideks ei osanud tegelikult ilmselt parimates unistusteski näha :) Kokku teenindasime umbes 300 klienti ning meie menüü koosnes toitudest, milledes kasutasime Age Treppoja Sahvri maitsvaid moose ja kastmeid.
Adrenaliin on veel seni kõhus ja kogu rampväsimus kontidest kadunud. Kui Pärnu meid tahab, siis hea meelega tuleme ka järgmisel aastal :)



Ja nüüd siis nektariini tardist:

Retsept:
  • Põhi: muretaigen, mina kasutasin Eesti Pagari võiga muretaignat (väga hea avastus).
  • 1 pakk peeneteralist kohupiima (mulle meeldib Piimameister Otto vanilje kohupiim)
  • 1 muna
  • 0,5 vanilje kauna või 0,5 tl vanilje ekstrakti
  • 100 ml vahukoort
  • 5 spl suhkrut
  • veidi sidrunimahla ja koort
  • 4-5 küpset nektariini
Kasutasin piklikku koogivormi ja sinna kulus umbes pool pakki tainast. Rulli tainas hästi õhukeseks, suru vormi, ääred üles, torka kahvliga augud põhja ning kata fooliumiga (ka ääred). Hea kui saad küpsetuspärlid peale panna raskuseks. Kui neid pole, saab ka hakkama. Küpseta põhja umbes 15 minutit 180 kraadi juures.
Vahusta kohupiim, suhkur ja lisa maitseained. Lisa hulka muna ning vahusta. Lõpuks lisa vahukoor ning vahusta pehmeks vahuks.
Kui koogipõhi on kergelt küps, siis võta foolium ära ning kata kohupiimavahuga. Eelnevalt puhastatud ja viilutatud nektariinid lao kordamööda kohupiimavahule. NB! nektariiniviilud jäävad ilusamad kui lõikad risti otsaga, ehk siis kui oled kivi eemaldanud ja sul on kaks poolt, siis aseta see lauale nii et nuga hakkaks varrega otsa poolt lõikama poolikuid viile :) Küpseta tarti kuni taigen on helepruun ja nektariinid pehmed.  Kaunista piaprmündi või lilledega.

Ehk siis üks tõeliselt mõnus tähtpäeva tart!




reede, 7. august 2015

Eggs H for Home style - koorene panna cotta marjapesas!


Selle maiuse mõte tuli mulle teel koju Pärnust. Liisu avas oma Kinder muna täpselt pooleks ning see kuidagi tundus nii äge magustoidu kauss olevat :) Pärnus muide külastasin palju kiidetud Piparmündi kohvikut, ning ei pidanud tõesti pettuma. Lastepraad oli toekas ning maitsev (kreemine kana kartulite ja juurviljadega) ning minu marineeritud part oli tooremast toorem ja maitsetega poldud tõesti koonerdatud. Jumalik oli lavendli kreembrülee, mille puhul ma muidugi lavendlit ei tundnud aga see ei kurvastanud ka üldse, sest muus osas andis magustoit silmad ette nii mõnelegi brüleele, mis siiani ette on sattunud. Viimasel ajal on minu toiduelamuste üheks tähtsamaks osaks saanud teenindus ja pean ütlema, meil seekord vedas. Minu teenindaja oli väga tubli. Samas 15 min hiljem kuulsin just vastupidist kogemuse kirjeldamist ühe kliendi poolt, mis tähendab tase ei ole ühtlane. Seega Piparmünt tubli hinne 4+ :)

Nüüd panna cottast. Tegin seekord eriti rammusa nn klassikalise retsepti järgi maiuse. Mul oli päris suur seltskond külas, seega tegin 20 portsu. 

Retsept tuleb siit:

  • 500 ml vahukoort
  • 150 ml piima
  • maitse järgi suhkrut
  • 100 g valget šokolaadi
  • 5 želatiini lehte
  • 1 vars lehtedega piparmünti
  • 1 purk mangokompotti või püreed
  • 10 Kinder muna
  • Erinevaid hapukaid marju


Pane želatiin külma vette ligunema. Sega koor ja piim ning lisa sisse piparmündi lehed ja vars. Kuumuta kuni keemiseni. Seejärel tõsta tulelt ning lisa šokolaaditükid, sega ühtlaseks kuni šokolaad on sulanud. Iseenda maitse järgi lisa suhkrut. Seejärel võta 4 želatiinilehte ning lahusta segus. Lase jahtuda ning kurna. Segu tuleb täiesti maha jahutada!
Ava üllatusmunad ning pane jääkülma. Mangokompott püreesta ning sinna lisa sisse 1 želatiinileht. Saad selle sulatada, kas mikrouunis 15 sek või siis kompotivedelikus, mille oled kuumaks lasknud. Mango peaks jääma pigem paks. Kui kooresegu on täielikult jahtunud, saad hakata mune täitma.
Mina pritsisin igale munale põhja mangopüreed ning siis kallasin peale kooresegu. Kui segu oli ca 1h tarretunud, pritsisin kenasti kollase südame veel peale. Pritsimiseks kasutasin minigrip kotti seekord:)
Serveerimiseks aseta marjad pesaks ning munad sinna peale. 

Neid on hea süüa kattes muna soovitud marjadega ning näpu vahelt suhu pista!


neljapäev, 30. juuli 2015

Yummy taljesõber suvikõrvitsa lasanje!



Kellele ei maitseks lasanje? Kui see vaid ei niriseks rasvaks ja ei annaks miljard kalorit :) Meie pere sai endale uue lemmiku: suvikõrvitsa-tsilli lasanje. Rohkem sõnu polegi vaja, sest taldrikud olid tühjad ja keegi ei küsinud, miks tainast vahel pole. Retsept tuleb siit:


  • rohelisi suvikõrvitsaid 
  • väherasvast hakkliha 600 g
  • 300 ml tomatipastat, soovi korral punaseid tomateid
  • 2 shalot sibulat
  • 3 küüslauguküünt
  • 1 pakk ricotta juustu
  • 1 tsilli kaun
  • tüümiani
  • parmesani
  • mozzarellat
  • sool, pipar
Tõmba koorimisnoaga suvikõrvitsast õhukesed viilud. Pane viilud kerge soolaga seisma. Nii saad vedelikku välja natuke ja suvikõrvitsale ka maitset juurde. Võta paksu põhjaga suurem pann ning pruunista kergelt peenestatud sibul ja küüslauk. Lisa hakkliha ning pruunista. Kalla juurde tomatipasta ning tüümiani lehed. Lase haududa 15 min madalal kuumusel. Maitsesta soovi korral soola ja vähese pipraga. Ricotta sega kokku peeneks hakitud tsilliga.
Võta ahjuvorm ning pritsi põhja veidi oliivõli. Seejärel lao kiht suvikõrvitsat, selle peale hakkliha segu. Raputa veidi parmesani ja mozzarellat ning lao uus kiht suvikõrvitsat. kata see riccottaga ning jälle parmesan ja mozzarella. Viimane kiht tee nagu esimene. Kõige peale pane samuti suvikõrvitsaviilud ning kata rohke juustuga.

Pane ahju küpsema 170 kraadi juurde kuni juust on mõnusalt pruun ja suvikõrvits pehme.

Head nautimist!

esmaspäev, 27. juuli 2015

Summer dreaming - unistuste pavlovad!



Linnusädin kõrvades, kerge tuulebriis sahisemas, päike naabri kirsipuude vahelt paitamas ning kontides mõnus väsimus tööd täis päevast - just see oli minu eelmise nädalavahetuse laupäeva feeling. Tõeline suveunistus sai vähemalt üheks päevaks täidetud :) Ja mis on üks unistuste suvepäev ilma jumaliku pavlovata. Proovisin seekord esimest korda triibulist beseed teha ja täitsa tuligi välja. Järgmisel korral tean, et pean värvi mööda pritskotti pikemalt tõmbama, siis jätkub seda kauemaks.
Retsept keerles mul peas juba mõnda aega st vaarikad ja granadill on minu arust magusa pavlova juures super kooslus.

Retsept:

Besee
  • 4 toasooja munavalget
  • 200 g suhkrut
  • näpuotsa täis soola
  • 1 tl maisitärklist
  • 1 tl veiniäädikat
  • punast toiduvärvi
Kreem
  • 2 karpi toorjuustu
  • 0,5 vaniljekauna
  • 50 ml vahukoort
  • maitse järgi suhkrut
  • 2 granadilli
  • vaarikaid
Niisiis, lase munavalge toasoojaks ning hakka algul madalal kiirusel vahustama, lisa näpuotsa täis soola ning vahust akuni vaht on pehme. Seejärel lisa suhkur supilusika haaval ning vahusta kuni tekib läikiv paks vaht, mille tipud püsivad püsti. Lõpus lisa maisitärklis ja äädikas ning vahusta läbi kiirelt.
Valmista ette pritskott. Selleks keera kotta pahupidi ning tõmba tuubis toiduvärviga ümberringi triibud (otsas alates). Keera kott ettevaatlikult ümber ning täida munavalgega. Pritsi soovitud kujuga koogid ning pane 150 kraadi juurde umbes tunniks küpsema. Mida madalam kuumus ja pikem aeg, seda ilusamad jäävad. Keera ahi kinni ja lase jahtuda. Kreemiks vahusta toorjuust ja vaniljeseemned ning suhkur. Lisa vahukoor ja vahusta kuni vaht on paks. Lõpus lisa granadilli sisud. Pritsi kreem kookidele ning kaunista vaarikatega.

Need koogid on ühed sellised, mis kaovad vaagnalt helikiirusel. Lihtsalt väga head :)




neljapäev, 23. juuli 2015

Lõheroosid - quiche ja kaaslased!


Quiche on üks ütlemata hea soolane pirukas ja seda mis iganes kujul. Klassikaline Quiche on Prantsuse köögist pärit ning pirukas on kaetud singi, sibula, juustu ja munaseguga. Ma olen läbi aegade enda joaks avastanud erinevad täidised. Kevadel oli üks mu lemmik 3 juustu ja kana quiche. Eile aga tuli mõte teha üks veidi erinev soolane pirukas.  Seekord siis lõherooside peenraga.

Retsept:

Põhi
  • 175 g jahu
  • 100 g võid
  • 1 munakollane
  • 2 spl külma vett
Täidis
  • 1 lõhefilee
  • 1 porru
  • 1 pakk toorjuustu
  • punt tilli
  • 100 ml vahukoort
  • 1 muna
  • sidrunimahla, soola
  • parmesani
  • mozzarellat
  • vutimune
Lõika või kuubikuteks ning kalla jahu lauapinnale hunnikusse. Lisa võikuubikud ja munakollane. Näpi ained kokku ning lõpus lisa külm vesi. Sõtku taigent nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja, et või ja jahu seguneksid ja moodustuks pall. Pane pall kilesse ja aseta külma tunnikeseks. Enne küpsetamist võta tainas ja rulli nii õhukeseks kui võimalik (alla 0,5 cm jääb). Võta pirukavorm ning aseta taigen vormi. Suru ääred vastu vormi. Tee kahvliga augud põhja, kata taigen fooliumiga, nii et ääred oleks surutud vastu. Seejärel kasutan mina küpsetamispärleid raskuseks aga kui  neid pole, siis ajavad asja ära ka kruubid nt. Küpseta 200 kraadi juures ca 15 minutit või kui on helepruun.

Täidise jaoks vahusta toorjuust ning haki sinna sisse till. Mikserda juurde vahukoor ja muna. Maitsesta soola ja sidrunimahlaga. Prae kergelt hakitud porru ning aseta see piruka põhja. Seejärel kalla peale juustu-koore segu ning lõpus keeruta peale lõheroosid. Selleks tuleb fileest poolviltu viilud lõigata. Aseta kõik roosid pirukale ning kalla vahele veel veidi täidist. Enne ahju panemist riivi peale parmesani ning pane mozzarella tükid. Küpseta kuni täidis on hüübinud, kala küps ja juust kenasti kuldne. Nii umbes 20 minutit.

Vutimunad on teatavasti parimad poolpehmetena, seetõttu neid ahju pole just kõige mõttekam pista. Keetsin neid siis 2 min 25 sek ning panin koorituna pirukale enne serveerimist. Kaunistuseks veel tilli ja veidi soola maitseks peale.

Lõherooside peenar maitseb hästi nii kuumalt kui külmalt!



esmaspäev, 20. juuli 2015

Kadunud 3 minutiga - suvine toorjuustu-marja tart!


See tart oli algselt mõeldud järgmisel päeval külla kaasa võtmiseks aga paraku sai see minu kallite pereliikmete poolt ära söödud nii kiirelt, et vaevu jõudsin pilti teha. Vahest kukub esialgu lootusetu projekti lõpptulemus olema just see, kõige maitsvam ja parem. Öelgem siinkohal, et koogi põhi oli see, mis seekord peavalu tekitas. Nimelt panin muretaignale peale fooliumi ja küpsetuspärlid ning neid eemaldades selgus, et foolium ei taha teps mitte taigna küljest lahti lasta. Terve köök oli pärleid täis ja põhi nägi esialgu päris kole välja. Peale ahju tagasi pistmist asi veidi paranes ning lõpptulemus sai suhkruküpsise sarnane krõbe ja hea. Sain ka aru, mis valesti tegin - Ameerika retseptides kasutatavad mõõtühikud CUP, STICK jne tuleb alati ümber konventeerida konkreetse toiduaine kohta mitte üldgrammides. Ma tegelikult tean ka seda aga eile kuidagi sahmerdasin valesti. Ühesõnaga panen retsepti nii Ameerika koguse kui minu poolt grammides kasutatud kogused. Eks siis igaüks ise saab otustada, kas teha õige või vale retsepti järgi. PS. Õige retsepti tulemust ei oska kahjuks soovitada :) Kreemist - seekord mõtlesin veidi "out of the box" ning loobusin vahukoorest. Selle asemel panin hoopis hapukoore ja kook sai mõnusalt kodumaise mekiga. Kohalikud marjad ainult lisasid i-le täpi :)  No ja kuna see konkreetne kook söödi ära, siis tegin kiirelt uued, sinna panin põhjaks minu poolt ammu kasutust leidnud Kaera Anni küpsisepuru.

Retsept:

Põhi (Paula Deen)
  • 185 g jahu (1,5 cup ehk 192 g jahu)
  • 70 g suhkrut (0,5 cup ehk 100g suhkrut)
  • 170 g võid  (1,5 stick)
Kreem
  • 1,5 pakki Philadelphia toorjuustu
  • 50 ml hapukoort
  • 50 g suhkrut
  • sidrunimahla,  1 spl vanilja ekstrakti
  • 1 spl želatiini (kui soovid väikseid kooke teha)
Taigna jaoks võta külmad võikuubikud ning haki jahu ja suhkru sisse. Sega taignaks ning pane pall kilesse ja külma. 30 min pärast vajuta tainas näppudega koogivormi ühtlaselt laiali ning küpseta 180 kraadi juures 15 min (helepruuniks). Jahuta täielikult maha.
Vahusta kreemi koostisosad pehmeks kohevaks vahuks ning kui soovid želatiini lisada, siis leota see esmalt külmas vees 5 min ja seejärel kuumuta sama nõuga mikrouunis 15 sek. Kellel uuni pole, siis lisa želatiinile minimaalne kogus kuuma vett. Sega mikserdades želatiin kreemi hulka. Laota kreem põhjale ja kata meelepäraste marjadega. Mina lisasin viimasest Oma Maitse ajakirjast saadud mõtte järgi ka roosi kroonlehti :)

Väiksed koogid võtan kaasa Katrinile ja Riinule mekkimiseks!


laupäev, 18. juuli 2015

Kõige tähtsam on hommikusöök - home made granola!


Minu töökoht, Golden Club on tervisliku eluviisi ja spordi keskus. Ja me kõik teame, et need tõeliselt maitsvad toidud ei pruugi just kõige tervislikumad olla. Seetõttu ma vähemalt üritan mingis osas paindlik olla ja kalorid, rasvad, suhkrud kontrolli all hoida. Hommikusöök on üks selline mõnus osa päevast, mil meie pere tavaliselt ei istu ümber laua koos (seda teeme õhtuti). Igaüks on omas tempos ning tegemistega ja nii just meile sobib. Me ärkame ka talvisel perioodil vähemalt 1 h enne väljasõitu, nii jääb tegelikult aega ka rahuliku "ärkamise" peale ja hommikusöögi nautimisele.

Golden Clubi peatreener Martin soovitas vältida laual maitsestatud poejogurteid ning "valmis" müslisid. Ja nii olen ma juba mõnda aega jogurteid ise maitsestanud nii panna cotta vormis kui tavalisena. Suvi on ekstra äge oma kohaliku kraami poolest ning seekord sai Liisu rattaga metsa saadetud mustikate järgi. Maasikad tulid oma peenrast ja müsli tegin järgnevatest komponentidest:


  • täistera kaerahelbed
  • mandlilaastud
  • mandlid
  • india pähklid
  • kõrvitsaseemned
  • rosinad
  • kuivatatud jõhvikat
  • paar nööpi valget šokolaadi
  • mett ja natuke võid
Röstisin kõik pannil ning valmis ta saigi :)

Ilusaid suvehommikuid!



neljapäev, 16. juuli 2015

Õuna-ricotta-keefiri pannikad! - Let's forget strawberries,


Mille järgi täna hommikul isutas? Paksude pannikate järgi :) aga mitte tavaliste, vaid selliste veidi eriliste järgi.  15 min ja valmis.

Retsept:

  • 2 muna
  • 1 pakk ricotta kohupiima
  • 1 klaas keefiri
  • 1 suur õun
  • 50 g jahu
  • suhkrut, soola
  • hapukoor, kaneel ja suhkur
Mikserda munad, lisa suhkur, sool ning keefir. Mikserda hulka ricotta ning kõige lõpus jämedalt riivitud, kooritud õun. Jahu lisa tunde järgi, pigem vähem kui rohkem, seda õhulisemad ja krõbedad jäävad. Mikserda ühtlaseks ning lase seista veidi, kuni pann kuumeneb. Ühtlasi saad hapukoore valmis teha. Selleks sega hapukoorele hulka veidi kaneeli ja suhkrut ning pane külmikusse.

Prae kvaliteetses õlis pannkoogid. NB! madalal kuumusel, sest muidu jäävad seest nätsked. Ise olen lasknud veidi kuumema panniga ühe poole krõbedaks  ning peale pööramist kuumust vähendanud. Veidi jamamist on aga tulemus on seda väärt.

Ahjaa - selle põhiretsepti järgi saad teha ka näiteks suvikõrvitsa-ricotta, porgandi-ricotta jne pannikaid.

Mis muud kui väike vaheldus pudru-võileiva-hommikuhelbe-jogurti lauale!


laupäev, 11. juuli 2015

Eesti suvi taldrikul!


Eesti suvi on nagu ta on. Samas, olgem õnnelikud, et meil on vähemalt 50/50 päikest näha ja kraadid üle 10 ikka enamasti :) Möödunud nädal oli külastuste rohke. Alustasime OKO-s, sealt edasi sõber Eve juures, kes võõrustas meid" Õhtusöök kuulele" sarjas. Seejärel oli õnn käia Inga Paenurme Markofkas ühel toredal koolitusel ning nädala lõpus veel Ants Uustalu juures Ööbiku Gastronoomiatalus. Seetõttu endal palju aega söögiga mässamiseks polnud. Küll aga sai nähtud nii head kui maitsvat. Eriti suur rõõm oli Mahtra sõja radadel sõites, leida eest lõputud põllud moonide ja rukkililledega. Tundus, et talunikud on justkui külastajate rõõmuks just põlluääred lilli täis külvanud. Tõesti väga kaunis on Eestimaa! Kogu selle kogemusterohke nädala lõpuks sai korra tagasi mõeldud kevad-talvisele ajale ja ikka tuli mulle meelde minu CRU-s veedetud aeg. See oli äge. Dimitri Haljukov ütles mingil hetkel mulle: "Leppisime ju kokku, et teeme asjad ilusad?!" No ma siis nüüd proovin kogu aeg, ikka ilusamaks ja ilusamaks roogasid saada aga mul ei ole nii head kätt kui Dimitril ja aega veel läheb :) Selle tänase õhtusöögiga olen aga päris rahul ja julgeks vist isegi Dimale näidata :). Midagi rasket selles muidugi jälle pole ja retsept tuleb siit:


  • 5-6 värsket koorega keedetud kartulit (külmana)
  • 3 muna
  • veidi parmesani ja panko riivsaia
  • suitsutursk
  • punast sibulat
  • 30% hapukoort ehk smetanat
  • tumeda leiva röstitud puru
  • vutimune, värsket hapukurki
  • tilli, küüslaugu õisikut, rukkililli, soola, pipart
Riivisin külmad kartulid ja segasin muna ning parmesaniga. Panin ahju 180 kraadi peale ning kallasin kartuli-munasegu vormi. Segu peaks katma umbes 1,5 cm põhjast. Peale raputasin panko riivsaia aga võite ka tavalist panna, ning soola. Frittata kõrvale panin röstima ka leivapuru, natukese õli ja soolaga. Samal ajal kui frittata ahjus, puhastasin tursa, hakkisin sibula peeneks ning vahustasin hapukoore mikseriga. Hapukoorele panin maitseks soola ja pipart ning asetasin 10  minutiks külma. Keetsin vutimunad 2 min ja 20 sek.

Ahi küpsetas frittata valmis ca 15 minutiga. Igaüks peaks aega vaatama oma ahju ja vormi järgi. Valmis kujul on see pealt kuldpruun ning muna hüübinud. 

Kasutasin serveerimiseks metallrõngast, kuid võite ka selle puudumisel võtta plastikupudeli ja sellest rõnga välja lõigata. Kõige põhja läheb frittata, siis tursk, sibul, smetana, leivapuru. Peale rõnga eemaldamist kaunistasin lillede ja tilliga ning hapukurgi ja vutimuna asetasin kõrvale.

Ilusa oled Eestimaa!


esmaspäev, 6. juuli 2015

Bonsoir monsieur - sinimerekarbid prantsusepäraselt!


Sinimerekarbid on üks tänuväärt suutäis. Kõigepealt on need suhteliselt soodsad osta, täis valku, efektsed ning ülimaitsvad ja lihtsalt valmistatavad. Peangi ütlema, et nende tegemine on kergema vastupanu tee valimine. Kogu õhtusöök võtab kokku aega umbes 15 min ja kõht saab oi, oi kui täis. Mina näiteks loovutasin kausi põhjast 5-6 karpi kallile kaasale.

Karpe valmistatakse mitmetel eri viisidel, need sobivad risotto, jambolaya ja pastade sisse. Klassikaliselt vahest kõige tuntumad on valge veini kastmes karbid. Mina kahjuks kuulun nende inimeste hulka, kellele nii suures koguses haput kastet hästi ei mõju, seega selline koorene kaste on oluliselt kõhu sõbralikum. Joone all võin öelda, et mitte just kõige talje sõbralikum :)

Karpe süüakse krõbeda saia või sepikuga, meil oli täna tume ciabatta, seda saab siis murda otse pätsist ning kasta kastme sisse. 

Valgest veinist - kogu aeg küsitakse, et millist veini toidu tegemiseks kasutada. Selge reegel, kasuta veini, mis kuuluks retsepti juurde (Itaalia toitudele, Itaalia vein jne) ning, mis kõlbab juua ka kohe toidu kõrvale. Seega ei ole hea mõte punase veini toidule Sangriat peale kallata ning pärast kallist kuiva veini kõrvale võtta.

Põgusalt ka retseptist:

  • 1 kg sinimerekarpe
  • 2 shalot sibulat
  • 4 küünt küüslauku
  • 1 klaas valget veini või umbes pool pudelit
  • 2 pakki vahukoort
  • 1 puljongikuubik soovitavalt see pehme tarretise moodi või fondi hoopis.
  • peotäis peterselli
  • rohelist sibulat
  • tilli
  • õli ja võid
Haki sibul ja küüslauk peeneks ning võta suurem wok pann või madal pott. Kuumuta pann ning lisa õli. Prae sibul ja küüslauk, kuid ära lase kõrbema vaid pigem peaks see läbipaistvaks muutuma.
Lisa valge vein ning keeda maha (alkohol välja) 5 min. Seejärel lisa peeneks hakitud peterselli varred ja tilli varred ning puljong ja veidi vett. keeda mõned minutid ning lisa koor. Kui koor on keema tõusnud lisa eelnevalt külma veega puhastatud karbid. NB! Enne kuumutamist lahti läinud või katkised karbid viska kohe ära. Karbid on valmis kui need on lahti ja seest mõnusalt punased. Sega veidi, et kuumus ühtlaselt jaguneks. Kõige lõpus lisa paar spl võid,  raputa peale hakitud petersell ja roheline sibul ning serveeri.

Délicieux!

reede, 3. juuli 2015

Lihtsuses peitub võlu ja maitse!


Vahest on kõige lihtsamad asjad ka kõige paremad. Meie peres on igal liikmel oma maitse eelistused ja seekord, sai siis neid arvesse võttes, ka magustoit kokkupandud vastavalt:

Mina, Helen - armastan mustikaid.
Andrus - armastab vürtsi ja hapukust ning küpsiseid. Tema sai grenadilli ja küpsise magustoidu.
Liisu - valib esimesena enamasti maasikad. Panin näpuotsaga juurde ka metsmaasikaid.
Joseph - šokolaad ja banaan, tüki küpsisega.

Marjad sai kihiti vanilli-kohupiimapastaga ning jääkappi paarils tunniks. Just nii palju, et täitsa jääs ei olnud veel aga vedel ka mitte.

Tulemus - kerge, külm ja tervislik ning lausa jumalik magustoit!