Vananaistesuve õhtusöögid - triibuline peekon ja porgandisupp

Kuigi hing ihkab suve taga, ei saa midagi teha - sügis trambib sisse! Sügisel on samas ka omad võlud ja värvid on üks nendest. Kui kevad ja suvi pakuvad toone, mis on ka vildikakarbis olemas, siis sügis on iga kunstniku meistriteos - soojad pooltoonid on nii õues kui toas, vaagnatel ja taldrikul. Ja need on ilusad :) Möödunud nädalal käisin sõpradega Riias meie korvpallipositele kaasa elamas ja sain väga, väga suure emotsiooni, millest jätkub ma arvan nii mõnekski nädalaks. Üks suur ja super avastus oli ka Riia turg, kuhu ma seni mingil x põhjusel pole kunagi jõudnud. Ka Tallinnas võiks kõik turud sellised välja näha. Puhas, vaeva nähtud paigutused, suurepärane valik. Lihtsalt ülivõrdes võib kõike kirjeldada. Kusjuures hinnad ca 50% odavamad kui meil, vähemalt vaarikaid võis saada rahulikult 5 eur kilo.

Täna ma ei jagagi konkreetset retsepti vaid ideid. Kreemist porganidsuppi olen juba korduvalt teinud ning selle põhiretsept on ka blogis olemas: Markofka supp . Seekord tegin juurde toorjuustu-hapukoore ja ürtide (till ja murulauk minul) kreemi ning praadisin riivleiba võiga. Hapukad pohlad andsid mõnusa lisamaitse ja muidugi värvi. Kõrvale paar kääru imehead Riia leiba, milles puuviljad, pähklid sees.

Teine idee tuli kogemata ning nüüdsest minu kindel lemmik. Kõik me teeme aegajalt ahjukartulit ribilihaga. Mul oli seekord soov teha jällegi kartulipalle (riivitud keedukartul, muna, parmesan, kodujuust, panko ja õlis  praetud) ning sinna juurde tuli liha eraldi küpsetada. Ladusin soola ja pipraga maitsestatud ribi/peekoniviilud ahjurestile ja just nii, et need jäid külg külje kõrval ilma vahedeta, kuid ei katnud üksteist. Alla panin küpsetuspaberiga plaadi rasva jaoks. Peekon küpses  200 kraadi juures krõbedaks ning tänu kamarale kleepus üksteise külge. Tulemuseks üks suur peekoniliha leht. Sealt küljest sai ägedaid triibulisi ribasid lõigata.  Meie pere kiitis igatahes heaks! Kõrvale veel lihtne kukeseene kaste ja marineeritud tomatid ning veidi tavapärasest erinev õhtusöök oligi valmis.

Soovin kõikidele blogi lugejatele ilusat värvilist ja sõbralikku sügist! Aurav tee ja head mõtted, võiks olla meie kõigi igaõhtuseks kaaslasteks!

Aasiapärane supp kukeseente ja krevettidega - korralik pisikutapja ja maitsev pealekauba!

Sõidan täna Riiga kaasa elama meie korvpallipoistele! Sellega seoses sai eile hilisõhtul kokku keedetud üks korralik pisikutapja supp. Aasia maitsed on minu ühed lemmikud ning mulle meeldib nendega ka katsetada ja veidi oma nüansse lisada. Seekord sai muidu tavapärasele vürtsikale supile pandud kukeseened lisaks. Ütlemata hea sai :)

Retsept:

• porgand
• värskeid tiigerkrevette
• küüslauk
• shalot sibul
• ingver
• tšilli
• laimi lehed
• sidrunhein
• kukeseened
• klaasnuudlid
• kalakaste
• soja kaste
• palmi suhkur
• austrikaste
• koriander
• kanapuljong või fond
• laimimahl

Aasia toitude puhul ei saa rääkida täpsetest kogustest. Kõik sõltub oma maitse eelistustest ja portsude arvust, seega panen siia kirja vaid lisamise järjekorra :)

Hakkimised:

• porgand peenikesteks ribadeks
• sibul väiksesteks sektoriteks 
• küüslauk poolikuteks sektoriteks
• ingver peenikesteks ribadeks
• seened kas terved või poolitatud
• laimi lehed peenikesteks ribadeks
• sidrunhein 2-3 juppi, mille saad hiljem välja võtta
• tšilli puhasta seemnetest kui väga vürtiskat ei soovi ning haki poolikud rattad. Mina kasutasin rohelist ja punast tšillit.

Lase vesi keema ning lisa kanapuljongi fondi maitse järgi. Hakka lisama köögivilju järgmises järjekorras: sidrunhein, porgand, ingver, küüslauk, sibul, laimilehed, tšilli. Keeda kuni peaaegu pehmed. Lisa kukeseened ning asu maitsestama. Soja, kalakaste, austrikaste, palmisuhkur. Soja annab soolasuse, palmisuhkur magususe ning hiljem lisatav laimimahl hapukuse. See tasakaal on enda timmida ning pigem võiks maitseid rohkem kui vähem olla :)

Kui oled supiga rahul, siis keera kuumus maha. Lisa klaasnuudlid ning puhastatud tiigerkrekvetid. Lase veidi kaane all küpseda ning lõpuks lisa laimimahl ja hakitud koriander.

Hääd isu ja pöidlad pihku Riia mängudele!

Palju rohkem kui pelgalt borš - peet ruulib!

Olen juba ammu tahtnud proovida peedisuppi, mis ei oleks borš. Keegi ei kahtle borši headuses aga minu arust on peet meil täiesti alahinnatud tooraine. Kitsejuust on seni vast ainuke kaasaegsete restode ja kohvikute tooraine, mille kõrvale peeti regulaarselt serveeritakse. 

See supp sai alguse tegelikult porgandi supist, mida õpetas Inga Paenurm meile koolis tegema. Peet tunduski loogiline järtkutooraine. Kokkuvõttes sai üks eriti mõnus, rammus, kena ja maitsev lõunasöök, mida soovitan proovida.

Retsept (4-le):

• 2 peeti
• 500 g võid
• 1 spl äädikat
• veidi soola
• 400 ml vahukoort
• 3 porgandit
• 150 g suitsusinki
• 2 kauna tsillit
• koriandrit

Koori ja tükelda peet 2 x 2 cm kuubikuteks. Pane potti koos umbes 400 g võiga pruunistuma. Ära väga sega, tähtis on et peedi peale tekiks karamelli kiht. Kui kõik kenasti kuldjas lisa veidi vett (2 cm üle peetide) ning lase pehmeks haududa. Vajadusel lisa vett. Kalil segu blenderisse ning purusta/vahusta kreemjaks. Lisa 100 g külma võid ning 1 spl äädikat. Saadud kreemi võid lasta seista külmikus, kuid võid ka kohe supi teha. Supi jaoks kuumuta kreem potis ning lisa vispliga segades vahukoor. Maitsesta soolaga.

Supi sisse tuleks wokkida porgand ja chilli koos singiga. Lõika porgandist ja singist ühesuurused peenikesed ribad ning chillist diagonaalis rattad. Oleneb kui palju särtsu su pere armastab - meil läheb kogu kaun koos seemetega käiku. Esmalt pruunista krõbedaks singiribad, seejärel lisa porgand ja chilli. Woki kiirelt ning lõpuks lisa koriandrilehed. 

Tõsta wok kausi põhja ja veidi küljele ning ettevaatlikult lisa supp. Serveeri kohe. 

Puna põskedele!

Bonsoir monsieur - sinimerekarbid prantsusepäraselt!

Sinimerekarbid on üks tänuväärt suutäis. Kõigepealt on need suhteliselt soodsad osta, täis valku, efektsed ning ülimaitsvad ja lihtsalt valmistatavad. Peangi ütlema, et nende tegemine on kergema vastupanu tee valimine. Kogu õhtusöök võtab kokku aega umbes 15 min ja kõht saab oi, oi kui täis. Mina näiteks loovutasin kausi põhjast 5-6 karpi kallile kaasale.

Karpe valmistatakse mitmetel eri viisidel, need sobivad risotto, jambolaya ja pastade sisse. Klassikaliselt vahest kõige tuntumad on valge veini kastmes karbid. Mina kahjuks kuulun nende inimeste hulka, kellele nii suures koguses haput kastet hästi ei mõju, seega selline koorene kaste on oluliselt kõhu sõbralikum. Joone all võin öelda, et mitte just kõige talje sõbralikum :)

Karpe süüakse krõbeda saia või sepikuga, meil oli täna tume ciabatta, seda saab siis murda otse pätsist ning kasta kastme sisse. 

Valgest veinist - kogu aeg küsitakse, et millist veini toidu tegemiseks kasutada. Selge reegel, kasuta veini, mis kuuluks retsepti juurde (Itaalia toitudele, Itaalia vein jne) ning, mis kõlbab juua ka kohe toidu kõrvale. Seega ei ole hea mõte punase veini toidule Sangriat peale kallata ning pärast kallist kuiva veini kõrvale võtta.

Põgusalt ka retseptist:

• 1 kg sinimerekarpe
• 2 shalot sibulat
• 4 küünt küüslauku
• 1 klaas valget veini või umbes pool pudelit
• 2 pakki vahukoort
• 1 puljongikuubik soovitavalt see pehme tarretise moodi või fondi hoopis.
• peotäis peterselli
• rohelist sibulat
• tilli
• õli ja võid

Haki sibul ja küüslauk peeneks ning võta suurem wok pann või madal pott. Kuumuta pann ning lisa õli. Prae sibul ja küüslauk, kuid ära lase kõrbema vaid pigem peaks see läbipaistvaks muutuma.

Lisa valge vein ning keeda maha (alkohol välja) 5 min. Seejärel lisa peeneks hakitud peterselli varred ja tilli varred ning puljong ja veidi vett. keeda mõned minutid ning lisa koor. Kui koor on keema tõusnud lisa eelnevalt külma veega puhastatud karbid. NB! Enne kuumutamist lahti läinud või katkised karbid viska kohe ära. Karbid on valmis kui need on lahti ja seest mõnusalt punased. Sega veidi, et kuumus ühtlaselt jaguneks. Kõige lõpus lisa paar spl võid,  raputa peale hakitud petersell ja roheline sibul ning serveeri.

Délicieux!